1927

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | ► | ►►

1927. aasta (MCMXXVII) oli 20. sajandi 27. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

...

Märts

...

Aprill

...

Mai

9. mai – Austraalia pealinnaks sai Melbourne'i asemel Canberra.
21. mai – Charles Lindbergh maandus Pariisi Le Bourget' lennuväljal kell 22:22 pärast esimest soololendu üle Atlandi ookeani.

Juuni

...

Juuli

...

August

...

September

...

Oktoober

...

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

1. jaanuar – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti.^[1]
2. jaanuar – Tartus toimus 3. jaanuarini kestnud I rahvusliku kasvatuse kongress.^[2]
23. jaanuar – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseum.^[2]
30. jaanuar – Tallinnas toimus esimene maavõistlus Eesti ja Läti jääpallimeeskonna vahel, mille Läti võitis 5:3.^[1]
20.–21. veebruar – toimusid vallavolikogude valimised.
3. märts – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit.^[1]
24. märts – tehti teine katse asutada Eesti Maleliit, ent ka see ebaõnnestus.^[1]
3. aprill – Tallinna toomkirikus peeti esimene eestikeelne jutlus.
11. aprill – likvideeriti aktsiaselts Aeronaut.^[2] Sestpeale hakkasid lennuühendust Eestiga pidama välisfirmad.^[2]
14. aprill – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula.^[1]
22. aprill – Elva ja Tartu vahel tegi proovisõidu Raudteetehastes valminud mootorvagun.^[2]
24. aprill – Ameerika Ühendriikides resideeriv Alfred Maasik püstitas New Yorgis 5 miili jooksus Eesti rekordi 25.55,0.^[1]
16. mai – Saksamaal Hannoveris viskas Johan Meimer teise eestlasena oda üle 60 meetri.^[1]
29. mai – Varssavis lõppes kergejõustiku kolmikmaavõistlus Eesti, Läti ja Poola vahel. Eesti jäi alla nii Poolale kui ka Lätile. See oli ühtlasi Eesti esimene kergejõustiku maavõistlus.^[1]
16. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1.^[1]
19. juuni – Kultuur-Ajaloolise Seltsi eestvõttel alustati Sõjamäele rahvapargi rajamist.^[2]
7. juuli – aktsiaselts Ilmarine andis Teedeministeeriumile üle esimesed kodumaised teehöövlid, mis olid varustatud 25-hobujõulise Fordsoni mootoriga ja mille hind oli 7 500 000 marka.
10. juuli – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.
14. august – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas.^[2]
2. september – Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodi Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse.
1. oktoober – Tartus tehti teatavaks kirjastuse Loodus esimese romaanivõistluse tulemused.^[2] I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".^[2]
13. november – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussammas.^[2]
13. detsember – Tartu arstirohtude tehase Helios püssirohuosakonnas leidis aset plahvatus, milles hukkus kaheksa töölist ja hävisid tootmishooned.^[2]
Tartus hakkas ilmuma maanaistele mõeldud ajakiri Taluperenaine.^[2]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1927

1. jaanuar – Karl Muru, eesti kirjandusteadlane
20. jaanuar – Karl Siilivask, eesti ajaloolane
30. jaanuar – Olof Palme, Rootsi poliitik
7. veebruar – Volodõmõr Kuts, ukraina pikamaajooksja
14. veebruar – Lois Maxwell, kanada näitleja
17. veebruar – Juan Almeida Bosque, Kuuba revolutsionäär
20. veebruar – Sidney Poitier, USA näitleja
1. märts – Harry Belafonte, USA muusik
6. märts – Gabriel García Márquez, Colombia kirjanik
6. märts – Wes Montgomery, USA muusik
6. märts – Leroy Gordon Cooper, USA astronaut
16. märts – Vladimir Komarov, vene kosmonaut
21. märts – Hans-Dietrich Genscher, Saksa poliitik
27. märts – Mstislav Rostropovitš, vene tšellist ja dirigent
2. aprill – Ferenc Puskás, ungari jalgpallur
6. aprill – Gerry Mulligan, USA džässmuusik
16. aprill – Benedictus XVI (Joseph Alois Ratzinger), Rooma paavst
16. aprill – Jelena Košeleva, eesti kinoinsener
20. aprill – Phil Hill, USA vormelisõitja
25. aprill – Aleksander Suuman, eesti luuletaja ja maalikunstnik
30. aprill – Ellen Alaküla, eesti näitleja
25. mai – Robert Ludlum, USA kirjanik
27. mai – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1973
23. juuni – Vadim Zagladin, Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane
30. juuni – James Goldman, USA näitekirjanik ja stsenarist
4. juuli – Gina Lollobrigida, itaalia näitleja
6. juuli – Janet Leigh, USA näitleja
21. juuli – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane
16. september – Karel Gut, Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener
17. september – Ago Aaloe, eesti geoloog
18. september – Juta Eskel, eesti skulptor
14. oktoober – Roger Moore, inglise näitleja
16. oktoober – Günter Grass, saksa kirjanik
20. oktoober – Silvia Laidla, eesti näitleja
18. november – Eldar Rjazanov, vene filmirežissöör ja stsenarist
20. november – Mihhail Uljanov, vene näitleja ja lavastaja
28. november – Ruth Peramets-Püss, Eesti televisioonidiktor ja saatejuht
8. detsember – Vladimir Šatalov, vene kosmonaut
25. detsember – Ram Narayan, india muusik
31. detsember – Éva Ruttkai, ungari näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1927

9. jaanuar – Houston Stewart Chamberlain, saksa filosoof
3. märts – Mihhail Artsõbašev, vene prosaist, näitekirjanik ja publitsist
15. aprill – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
5. mai – Johan Mey, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
11. mai – Juan Gris, hispaania kunstnik
12. juuni – Karel Farský, tšehhi vaimulik
28. juuni – Otto Bache, taani maalikunstnik
14. juuli – Fritz Hofmann, saksa kergejõustiklane ja võimleja
21. august – William Burnside, Suurbritannia matemaatik
10. oktoober – August Kitzberg, eesti kirjanik
13. oktoober – Heinrich XXIV, endine Reußi noorema liini vürst

Nobeli auhinnad

füüsika – Arthur Holly Compton ja Charles Thomson Rees Wilson
keemia – Heinrich Otto Wieland
meditsiin – Julius Wagner-Jauregg
kirjandus – Henri Bergson
rahu – Ferdinand Buisson ja Ludwig Quidde

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 9 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 216–218

[ESBL-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 216–218

[1]

[2]