Vaik
 |
See artikkel räägib loodussaadustest; keemiliste ainete kohta vaata artiklit Vaigud; perekonnanime kohta vaata Vaik (perekonnanimi) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2017) |
Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. [1]
Vaike kasutatakse näiteks liimide ja lakkide valmistamiseks.
Eristatakse looduslikke ja sünteetilisi ehk tehisvaike.
Vaigud on osa keemiliste ühendite rühmast, kuhu kuuluvad vaha, suberiin, kutiin, glükosiidid , alkaloidid ja teised ühendid, mis kaitsevad taimi ebasoodsate biootiliste ja abiootiliste mõjude eest.[2]
Ajalugu ja etümoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna „vaik“ pärineb prantsuse sõnast résine, mis omakorda tuleneb ladinakeelsest sõnast resina. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast ῥητίνη (rhētínē), mis tähendab männivaiku. Sõna varasem päritolu ei ole teada.[3][4]
Taimsete vaikude kasutamisel on pikk ajalugu. Taimsetest vaikudest kirjutasid juba antiikaja autorid: Vana-Kreekas Theophrastos ning Vana-Roomas Plinius Vanem. Eriti hinnatud olid viiruk ja mürr, mida kasutati muistses Egiptuses.[5] Need olid hinnalised ained ning mõnes usutalituses kohustuslikud viirukite tegemisel.
Loodusliku vaigu liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Akaroid - Austraalia päritolu vaik, lahustub hästi piirituses, kasutatakse lakkides koos šellakiga.
- Bensoe (viirukivaik) - kollakad korrapäratud tükid, lahustuvad piirituses, kasutatakse lakkides.
- Dammaravaik - šooreapuudelt saadav vaik, kasutatakse läbipaistvate õlilakkide valmistamisel, sulamistemperatuur 120-200 °C.
- Elemi - spetsiifilise tärpentini lõhnaga vaik, kasutatakse piirituslakkides pehmendajana.
- Kampol - saadakse männivaigust pärast tärpentini väljakeetmist, sulamistemperatuur 100-130 °C.
- Kopaal - kõva vaik, tekkinud maa sees tuhandete aastate jooksul, kasutatakse õli- ja piirituslakkides, sulamistemperatuur 180-200 °C.
- Mastiks - kollakas kuni rohekas vaik, lahustub piirituses, kasutatakse eriotstarbelistes lakkides, sulamistemperatuur 105-150 °C.
- Merevaik - fossiilne vaik, kõrge sulamistemperatuuriga (250-380 °C), kasutatakse vastupidavate õlilakkide valmistamisel.
- Sandarakk - Aafrikas kasvavatelt puudelt saadav vaik, kollakad tükid, kasutatakse vähesel määral piirituslakkides, sulamistemperatuur 135-150 °C.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti entsüklopeedia. 10. köide: TÜRI–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 145.
- ↑ Jaroslav, Demko; Ján, Machava (16. märts 2022). "Tree Resin, a Macroergic Source of Energy, a Possible Tool to Lower the Rise in Atmospheric CO2 Levels". Sustainability (inglise). ISSN 2071-1050.
- ↑ "Resin - Etymology, Origin & Meaning". etymonline (Ameerika inglise). Vaadatud 26. veebruaril 2026.
- ↑ "resin, n. & adj. meanings, etymology and more | Oxford English Dictionary". www.oed.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2024. Vaadatud 26. veebruaril 2026.
- ↑ "Hatshepsut and Oceanography, El-Sayed, Quarterdeck 3.1". ocean.tamu.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2014. Vaadatud 26. veebruaril 2026.
- ↑ "Looduslikud ja sünteetilised vaigud". e-ope.khk.ee. Vaadatud 26. veebruaril 2026.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Vaik |