1913

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1909 | 1910 | 1911 | 1912 | 1913 | 1914 | 1915 | 1916 | 1917 | ► | ►►

1913. aasta (MCMXIII) oli 20. sajandi 13. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

...

Veebruar

9. veebruar – Kanada kagu- ja USA kirdeosariikide kohal nähti boliidi, mis ei langenud maapinnale, vaid jätkas teekonda horisontaalselt ja suundus tagasi kosmosesse.
13. veebruar – 13. dalai-laama Thubten Gyatso kuulutas Tiibeti Hiinast sõltumatuks.
22. veebruar – Mehhiko armee tappis president Francisco Ignacio Madero Gonzálezi ja asepresident José María Pino Suárezi.

Märts

13. märts – Algas Austraalia uue föderaalpealinna Canberra ehitus.
18. märts – Mõrvati Kreeka kuningas Geórgios I.
26. märts – Esimene Balkani sõda: Pärast viis kuud kestnud piiramist vallutasid Bulgaaria ja Serbia väed osmanitele kuulunud Adrianoopoli linna.

Aprill

...

Mai

3. mai – Esilinastus India esimene mängufilm "Raja Harishchandra".
13. mai – Vene-USA lennukonstruktor Igor Sikorski lendas maailma esimese neljamootorilise jäiga tiivakinnitusega õhusõidukiga Russki Vitjaz, mille ta oli projekteerinud.
29. mai – Pariisis toimunud Igor Stravinski balleti "Püha kevad" esietendusel põhjustas teose avangardistlik muusika ja koreograafia publiku seas tõsist pahameelt.
30. mai – Osmanite riik sõlmis Londonis Balkani riikidega rahuleppe, lõpetades Esimese Balkani sõja. Lisaks määrati vastiseseisvunud Albaania piirid.

Juuni

4. juuni – Briti sufražett Emily Davison jäi hobuste võiduajamisel kuningas George V hobuse ette. Hobune tallas Davisoni kapjade alla ja naine suri saadud vigastuste tõttu neli päeva hiljem.
29. juuni – Bulgaaria ründas Serbiat ja Kreekat, alustades teist Balkani sõda.

Juuli

10. juuli – Californias Surmaorus Furnace Creekis registreeriti kõigi aegade kõrgeim õhutemperatuur varjus: 56,7 kraadi Celsiuse järgi.

August

10. august – Bukarestis kirjutati alla lepingule Teise Balkani sõja lõpetamise kohta.
23. august – Kopenhaagenis avati kuulus "Väikese merineitsi" kuju.

September

29. september – Saksa insener Rudolf Diesel, diiselmootori leiutaja, jäi Antwerpenist Londoni teel olnud parvlaeval Dresden kadunuks.

Oktoober

9. oktoober – Briti ookeaniaurik Volturno süttis Põhja-Atlandil põlema. Õnnetuses hukkus 136 inimest. 521 inimest päästeti.
14. oktoober – Suurbritannia ajaloo ohvriterohkemas kaevandusõnnetuses hukkus 440 inimest, kui Walesis Senghenyddi kivisöekaevanduses toimus plahvatus.
31. oktoober – USA-s Indiana osariigis Indianapolises alustasid ühistranspordi töölised streiki, mistõttu peatus linnas ühistransport ja puhkesid meeleavaldused, kui streigimurdjad püüdsid ühistransporti uuesti käima panna.

November

7.–10. november – sööstis teadaolevalt kõige laastavam, halvavam ja ohvriterohkem orkaaniline lumetorm üle Suure järvistu.

Detsember

12. detsember – Firenzes leiti kaks aastat varem Louvre'ist varastatud Leonardo da Vinci "Mona Lisa".
21. detsember – USA ajalehes New York World ilmus ajaloo esimene teadaolev ristsõna.
24. detsember – USA-s Michigani osariigis Calumetis ülerahvastatud jõulupeol puhkenud paanikas ja rüseluses hukkus 73 inimest.

Sündmused Eestis

6. märts (vkj 21. veebruar) – Vene keisririigis, kaasa arvatud Eestis, toimusid pidustused Romanovite dünastia valitsemise 300. aastapäeva tähistamiseks.
11. mai – Eestis toimus esimene maratonijooksuvõistlus: Paldiskist Tallinna lähedale kulgenud raja pikkus oli 40,2 km, võistluse võitis Peterburist pärit Pjotr Šubin^[1].
1. juuni – Tallinnas toimusid seltsi Lootus aias Eesti esimesed kümnevõistlused^[1].
14. juuli – Eduard Hiiop püstitas esimese eestlasena kergejõustikus rekordi (tollal Venemaa rekord), kui ta hüppas hoota kaugust 3.02^[1].
28. juuli – Poolas Breslaus lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus eestlastest oli parim esikoha saanud Georg Baumann^[1].
31. august (vkj 18. august) – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts^[2].
1. september (vkj 19. august) – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond^[2].
1. september – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis elukutseliste arvestuses maailmameistrivõistlused maadluses^[1]^[2].
6. september (vkj 24. august) – avati uus Estonia teatrimaja Tallinnas ("Hamleti" lavastusega)^[2].
11. september – Tartus avati Ernst von Bergmanni mälestussammas.
Oktoobris-novembris valmisid Tallinnas Bekkeri ja Vene-Balti laevatehastes esimesed sõjalaevad; ühtlasi jätkus ka tehaste endi ehitamine^[2].
14. september (vkj 1. september) – Tartus avati Aleksander I sild.
17. november – tegevuse lõpetas Tartu spordiselts Tervis^[1].
19. detsember – Tartut külastas Kuuba maleäss Jose Raul Capablanca, kes pidas siin 28 simultaanmängu^[1].
Tallinnas Nõmmel hakati rajama nn Peetri aedlinna (Pääsküla)^[2].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1913

2. jaanuar – Aleksander Raid, eesti tõlkija
6. jaanuar – Edward Gierek, Poola poliitik
6. jaanuar – Loretta Young, USA näitleja
9. jaanuar – Richard Nixon, USA poliitik
10. jaanuar – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia poliitik
25. jaanuar – Witold Lutosławski, poola helilooja ning dirigent
29. jaanuar – Victor Mature, USA näitleja
30. jaanuar – Amrita Sher-Gil, Ungari-India kunstnik
4. veebruar – Rosa Parks, USA aktivist
6. veebruar – Mary Leakey, Briti arheoloog
14. veebruar – Alfred Frants, eesti lauatennisist
15. veebruar – Leonid Saar, eesti korv- ja jalgpallur ning jäähokimängija
21. veebruar – Benjamin Bloom, USA psühholoog ja pedagoog
25. veebruar – Gert Fröbe, saksa filminäitleja
27. veebruar – Paul Ricœur, prantsuse filosoof
27. veebruar – Irwin Shaw, USA kirjanik
13. märts – Paul Grice, inglise filosoof
13. märts – Sergei Mihhalkov, vene kirjanik
20. märts – Nikolai Stepulov, Eesti poksija
26. märts – Paul Erdős, Ungari päritolu matemaatik
26. märts – Salme Rootare, eesti maletaja
30. märts – Richard Helms, USA luureametnik
30. märts – Frankie Laine, USA laulja
31. märts – Etta Baker, USA kitarrist ja laulja
2. aprill – Ruudi Toomsalu, eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog
4. aprill – Muddy Waters, USA bluusilaulja ja -kitarrist
22. aprill – Leida Sevruk, eesti tervisesportlane
25. aprill – Vladimir Potsepp, eesti sporditegelane
27. aprill – Elmar Kits, eesti maalikunstnik
30. aprill – Elmar Leonhard Tepp, eesti jalgpallur
1. mai – Paul D. MacLean, USA arst ja neuroteadlane
9. mai – Alo Suurna, eesti korvpallur
18. mai – Vincent Dole, USA arstiteadlane
23. mai – Toivo Õunap, eesti kergejõustiklane
29. mai – Olinde Kerge, eesti võrk- ja korvpallur
4. juuni – Johannes Hallik, eesti kergejõustiklane
8. juuni – Kuno Kõrge, eesti arstiteadlane
10. juuni – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
13. juuni – Arvo Mägi, eesti kirjanik
17. juuli – Roger Garaudy, prantsuse kirjanik ja filosoof
22. juuni – Alfred Skonberg, väliseesti sporditegelane
25. juuni – Jaan Aleksius, eesti motosportlane
8. juuli – Ilmar Raud, eesti maletaja
10. juuli – Salvador Espriu, katalaani kirjanik
13. juuli – Edgar Jõesaar, eesti jalgpallur ja sporditegelane
14. juuli – Gerald Ford, USA poliitik
18. juuli – Red Skelton, USA koomik
8. august – Richard Triik, eesti motosportlane
13. august – Makários III, Küprose vaimulik ja poliitik
16. august – Menachem Begin, Iisraeli poliitik
18. august – Miliza Korjus, laulja
21. august – Viktor Rozov, vene näitekirjanik
22. august – Bruno Pontecorvo, itaalia päritolu füüsik
24. august – Velda Otsus, eesti näitleja
2. september – Oskar Cher, Eesti töölisliikumise tegelane
2. september – Izrail Gelfand, juudi päritolu matemaatik
7. september – Villem Kapp, eesti helilooja ja pedagoog
12. september – Jesse Owens, USA kergejõustiklane
17. september – Mira Lobe, Austria lastekirjanik
18. september – Aksel Kuuse, eesti kergejõustiklane
29. september – Stanley Kramer, USA filmilavastaja ja produtsent
7. oktoober – Raimond Valgre, eesti helilooja ja muusik
10. oktoober – Claude Simon, prantsuse kirjanik
19. oktoober – Valev Uibopuu, eesti kirjanik
25. oktoober – Arved Paul, eesti vaimulik
2. november – Carmen Amaya, Hispaania flamenkotantsija ja laulja
2. november – Burt Lancaster, USA filminäitleja
3. november – Marika Rökk, ungari päritolu näitleja. tantsija ja laulja
5. november – Vivien Leigh, Briti teatri- ja filminäitleja
7. november – Albert Camus, prantsuse kirjanik ja filosoof; Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957
10. november – Álvaro Cunhal, Portugali poliitik
10. november – Gert Helbemäe, eesti kirjanik
13. november – Lon Nol, Kambodža poliitik
21. november – Gunnar Kangro, eesti matemaatik
22. november – Benjamin Britten, inglise helilooja
1. detsember – Hilda Koni, eesti laulja
6. detsember, Nikolai Amossov, südamekirurg
7. detsember – Kersti Merilaas, eesti luuletaja
11. detsember – Jean Marais, prantsuse näitleja
18. detsember – Willy Brandt, Saksamaa poliitik

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1913

10. märts – Harriet Tubman, ameerika abolitsionist
31. märts – John Pierpont Morgan, ameerika pankur
7. november – Alfred Russel Wallace, inglise loodusteadlane, geograaf ja antropoloog
1. detsember – Juhan Liiv, eesti luuletaja
12. detsember – Menelik II, Etioopia keiser

Nobeli auhinnad

Viited

1 2 3 4 5 6 7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178

[ESBL-1] 1 2 3 4 5 6 7 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007:178-2] 1 2 3 4 5 6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178

[1]

[2]