Riiginõukogu (Venemaa keisririik)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on aatatel 1810−1917 tegutsenud Venemaa keisririigi seadusandlikust kogust; teiste riikide institutsioonide kohta vaata artiklit Riiginõukogu (täpsustus).

Riiginõukogu vapp

Riiginõukogu (vene keeles Государственный совет) oli 1810. aastal asutatud Venemaa keisri kõrgeim seadusandlik kogu, millel oli nõuandev roll ja mille liikmed nimetas keiser ainuisikuliselt. Pärast 1905. aasta revolutsiooni järgseid reforme oli see aastast 1906 parlamendi teine ehk ülemkoda, mille liikmed olid osaliselt valitavad.

Riiginõukogu 1810−1906[muuda | muuda lähteteksti]

Maria palee Peterburis. Riiginõukogu istungid toimusid siin alates 1885. aastast. Varem oli nõukogu kogunenud Talvepalee saalis

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu vahetuks eelkäijaks oli 30. märtsil (vkj) 1801 moodustatud nn Alaline nõukogu (Непременный совет), mida kutsuti mitteametlikult ka Riiginõukoguks; sel põhjusel on selle institutsiooni ajalugu arvestatud mõnikord aastast 1801. Keiser Aleksander I asutas Riiginõukogu 1. jaanuaril (vkj) 1810 oma manifestiga "Riiginõukogu loomisest" osana Speranski reformidest.

Pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

Mihhail Speranski nägemus Riiginõukogu algsest eesmärgist täitus 1906. aastal

Mihhail Speranski reformikava ei viidud täielikult ellu. Tema nägemuses pidi Riiginõukogu olema parlamendi ülemkoda, kuid tegelikult kujunes sellest seadusandlik (nõuandev) kogu, mille liikmeteks said keisri usaldusalused. Nõukogu peamiseks ülesandeks oli seaduseelnõude läbivaatamine, nende väljakuulutamine ja tühistamine. Seaduseelnõud esitasid nõukogule uurimiseks ministrid, kes olid ise Riiginõukogu liikmed. Samas ei olnud nõukogul õigust algatada eelnõusid seaduste muutmiseks ega käsitleda midagi, mida neile ei olnud antud. See üksnes esitas keisrile soovitusi, mida viimasel oli täielik voli eirata. Riiginõukogu käsitles oma istungitel enamasti küsimusi, mis puudutasid eelarvet ja riigi kulutusi.

Esimees ja aseesimees[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu juhtis esimees, kelle keiser nimetas ametisse igal aastal. Tema abiliseks oli samuti kord aastas ametisse kinnitatud aseesimees. Aastatel 1812−1865 oli esimees ühtlasi Ministrite Komitee esimees. 1865−1905 juhtisid Riiginõukogu esimeestena suurvürstid.

Liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmete loend

Nõukogu liikmed nimetas ametisse ja vabastas sellest keiser ainuisikuliselt. Ehkki seisuslikke piiranguid ei seatud, moodustasid aadlikud liikmeskonnast ülekaaluka enamuse. Enamasti tähendas liikmeks nimetamine tegelikult eluaegset positsiooni. Ministrid kuulusid tänu oma ametikohale (ex-officio) automaatselt Riiginõukokku. Samuti oli liikmete hulgas alati mõni keiserliku perekonna liige. Liikmete arv kasvas aja jooksul: kui 1810. aastal oli see arv 35 (koos Alalise nõukogu liikmetega), siis sajandi lõpuks oli see tõusnud 60 ja XX sajandi algul kuulus Riiginõukokku juba 90 liiget. Ajavahemikul 1810−1906 nimetati Riiginõukogu liikmeks 518 isikut.

Riiginõukogu pidulik istung 7. mail 1901. Ilja Repini maal

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu moodustasid üldkogu, Riigikantselei, departemangud ja erinevad komisjonid.

Riigikantselei[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Riigikantselei (Venemaa keisririik)

Departemangud[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu asutamisel 1810. aastal moodustati neli departemangu, millest kolm jäid püsima 1906. aastani. Departemange juhtisid esimehed.

Need departemangud olid:

  • Seaduste departemang (Департамент законов)
  • Tsiviil- ja vaimulike asjade departemang (Департамент гражданских и духовных дел)
  • Riigimajanduse departemang (Департамент государственной экономии)
  • Sõjaliste asjade departemang (Департамент военных дел). See struktuuriüksus lakkas toimimast juba 1854. aastal, ehkki ametlikult kaotati see 1901. aastal. Esimees oli ametis aastani 1858, liikmed kuni 1859.

Hiljem asutatud departemangud:

  • Ajutine departemang (Временный департамент) oli lühiajaline struktuuriüksus, mis tegutses 1817. aasta veebruarist aprillini. Krahv Nikolai Golovini juhtimisel käsitles see rahandusküsimusi. Ehkki ametlikult seda departemangu ei kaotatud, lõpetas see sisulise töö samal aastal.
  • Poola kuningriigi asjade departemang (Департамент дел Царства Польского) loodi 1832. aastal pärast Poola kuningriigi autonoomia kaotamist. Departemangu esimees oli ühtlasi Poola asehaldur.
  • Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemang (Департамент промышленности, наук и торговли) asutati 1900. aastal

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Riiginõukogu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
01.01.1810
30.03.1812
Rumyan.jpg krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (1754−1826) riigikantsler Venemaa välisminister 1807−1814
2
29.03.1812
16.05.1816
Saltykov Nikolay Ivanovich.jpg krahv (a-st 1814 hiilguslik vürst) Nikolai Ivanovitš Saltõkov (1736−1816) kindralfeldmarssal
3
25.05.1816
06.04.1827
Lopukhin Petr Vasilevich (by Borovikovskiy).jpg hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) 1. klassi tõeline salanõunik
4
1827
1834
Kochubey Viktor by Krüger.jpg krahv (a-st 1831 vürst) Viktor Pavlovitš Kotšubei (1768−1834)
5
1834
1838
Nikolay Nikolayevich Novosiltsev.jpg krahv (a-st 1835) Nikolai Nikolajevitš Novosiltsov (1761−1838)
6
1838
1847
Vasilchikov.jpg krahv (a-st 1839 vürst) Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (1777−1847)
7
1847
1848
Levashov V V.jpg krahv Vassili Vassiljevitš Levašov (1783−1848) ratsaväekindral
8
1848
1856
Chernyshov Alexander.jpg vürst Aleksandr Ivanovitš Tšernõšov (1786−1857) ratsaväekindral Venemaa sõjaminister 1827−1852
9
1856
1861
Orlov A F-by Kruger.jpg vürst Aleksei Fjodorovitš Orlov (1787−1862) ratsaväekindral
10
1861
1864
Bludov 1872.jpg Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) tõeline salanõunik
11
1864
1865
Ботман - Портрет П. П. Гагарина (1873).jpg vürst Pavel Pavlovitš Gagarin (1789−1872) tõeline salanõunik
12
1865
1881
KonstantinNikolrussland.jpg suurvürst Konstantin Nikolajevitš (1827−1892) kindraladmiral
13
1881
1905
Эрнст Липгарт - Портрет Великого Князя Михаила Николаевича.jpg suurvürst Mihhail Nikolajevitš (1832−1909) kindralfeldmarssal
14
1905
1906
Solsky Dmitry Martynovitsch (1833-1910).jpg krahv Dmitri Martõnovitš Solski (1833−1910) tõeline salanõunik

Seaduste departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste
1
11.04.1810
09.01.1812
Pyotr Zavadovsky by Lampi.jpg krahv Pjotr Vassiljevitš Zavadovski (1739−1812) tõeline salanõunik
2
1812
1812
Kochubey Viktor Pavlovich.jpg krahv Viktor Pavlovitš Kotšubei (1754−1826)
3
1812
1819
Lopukhin Petr Vasilevich (by Borovikovskiy).jpg hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik)
4
1819
1825
D. I. Lobanov-Rostovsky.jpg vürst Dmitri Ivanovitš Lobanov-Rostovski (1758−1838) jalaväekindral
5
1825
1832
Pashkov Vasilii Aleksandrovich.png Vassili Aleksandrovitš Paškov (1764−1838) kindralmajor
6
1832
1838
Егор Ботман - портрет князя И.В. Васильчикова.jpg krahv Illarion Vassiljevitš Vassiltšikov (1777−1847) ratsaväekindral
7
1838
1839
Портрет Сперанского Михаила Михайловича.jpg krahv (a-st 1839) Mihhail Mihhailovitš Speranski (1772−1839) tõeline salanõunik
8
1839
1839
Dashkov Dm Vas.jpg Dmitri Vassiljevitš Daškov (1788−1839) tõeline salanõunik
9
1840
1861
Bludov 1872.jpg krahv (a-st 1842) Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) tõeline salanõunik
10
1862
1864
Ботман - Портрет П. П. Гагарина (1873).jpg vürst Pavel Pavlovitš Gagarin (1789−1872) tõeline salanõunik
11
1864
1871
Korf M.jpg vabahärra Modest von Korff (1800−1876) tõeline salanõunik
12
1871
1882
Urusov, Alexander Mikhaylovich.jpg vürst Aleksandr Mihhailovitš Urussov (1767−1853) tõeline salanõunik
13
1883
1883
Staritskii Egor Pavlovich.jpg Jegor Pavlovitš Staritski (1825−1899) tõeline salanõunik
14
1884
1889
Nikolai Alexandr Pavlovitsch (1821-1899).jpg vabahärra Alexander von Nicolay (1821−1899) tõeline salanõunik
15
1889
1892
Solsky Dmitry Martynovitsch (1833-1910).jpg Dmitri Martõnovitš Solski (1883−1910) tõeline salanõunik
16
1893
1899
Portrait of M.N. Ostrovsky, Minister of the State Properties.jpg Mihhail Nikolajevitš Ostrovski (1827−1901) tõeline salanõunik
17
1900
1906
EV Frish.jpg Eduard Wilhelm Frisch (1833−1907) tõeline salanõunik

Sõjaliste asjade departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1810
1812
Arakcheev Alexey Andreevich.jpg krahv Aleksei Andrejevitš Araktšejev (1769−1834) suurtükiväekindral
2
1812
1816
Lopukhin Petr Vasilevich (by Borovikovskiy).jpg hiilguslik vürst Pjotr Vassiljevitš Lopuhhin (1753−1827) tõeline salanõunik (a-st 1814 1. klassi tõeline salanõunik)
1816
1826
Arakcheev Alexey Andreevich.jpg krahv Aleksei Andrejevitš Araktšejev (1769−1834) suurtükiväekindral Teine ametiaeg
3
1827
1844
Pyotr Aleksandrovich Tolstoy.jpg krahv Pjotr Aleksandrovitš Tolstoi (enne 1770−1844) jalaväekindral
1844
1848
Vakantne
4
1848
1858
Shahovskoy Ivan Leontyevich.jpg vürst Ivan Leontjevitš Šahhovskoi (1777−1860) jalaväekindral

Poola kuningriigi asjade departemangu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste Märkused
1
1832
1856
Иван Федорович Паскевич.jpg hiilguslik vürst Varšavski, krahv Ivan Fjodorovitš Paskevitš-Jerivanski (1782−1856) kindralfeldmarssal Poola asehaldur 1832−1856
1832
1839
Theodor Engel (1769−1837) tõeline salanõunik Kohusetäitja
1839
1840
Dashkov Dm Vas.jpg Dmitri Vassiljevitš Daškov (1788−1839) tõeline salanõunik Kohusetäitja
1840
1840
Bludov 1872.jpg Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) tõeline salanõunik Kohusetäitja
2
1856
1861
Mikhail Gorchakov (1793-1861), by Jan Ksawery Kaniewski (1805-1867).jpg vürst Mihhail Dmitrijevitš Gortšakov (1793−1861) suurtükiväekindral Poola asehaldur 1856−1861

Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemangu esimees[muuda | muuda lähteteksti]

Nr Alates Kuni Pilt Nimi Auaste
1
1900
1906
Tchikhatchev Nikolay Matveevich.jpg Nikolai Matvejevitš Tšihhatšov (1830−1917) admiral

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 65-70 [1].
  • Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в особенности в царствование императора Александра Первого. Том первый. Ярославль: Тип. М. Х. Фальк, 1892 [2].
  • Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в первый век его образования и деятельности (30 марта 1801−1901 года). Историко-юридический oчерк. Ярославль: 1903 [3].