Veliki Novgorod

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Veliki Novgorodist; Novgorodiks võidakse nimetada ka Nižni Novgorodi

Veliki Novgorod

vene Великий Новгород

Coat of Arms of Veliky Novgorod.png
Veliki Novgorodi vapp
Flag of Veliky Novgorod.png
Veliki Novgorodi lipp

Pindala: 90,1 km²
Elanikke: 219 900 (2013)[1]

Koordinaadid: 58° 32′ N, 31° 16′ E58.53333333333331.266666666667koordinaadid: 58° 32′ N, 31° 16′ E
Novgorodi kreml
17. sajandi Veliki-Novgorodi linnaplaani rekonstruktsioon

Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus. Uus nimi on ametlik 1998. aastast.

Novgorod asub Ilmjärve madalikul 6 km kaugusel kohast, kus Volhovi jõgi Ilmjärvest välja voolab. Kanalite kaudu saab Novgorodist sõita Msta jõele ilma Ilmjärve läbimata.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novgorodi alalt on leitud inimeste peatumiskohtade ja asulapaikade jälgi 5-6 tuhande aasta tagusest ajast. Kohanimede järgi otsustades elasid seal tollal soomeugrilased ja balti hõimud.

Novgorod on üks vanemaid vene linnu. 8. sajandil oli ta juba ümbruskonna keskus. Tollal läbis Novgorodi tähtis kaubatee, mis kulges Läänemerelt Laadoga ja Ilmjärve kaudu Volga jõgikonda. Linnas käisid sageli skandinaavia kaupmehed, kes nimetasid seda Holmgardr, saksa allikad Ostrogard.

16. sajandil kirjutatud Nikoni leetopissis mainitakse, et 6367. aastal (859 pKr) suri Novgorodi vanem Gostomõsl. Seda peetaksegi Novgorodi esmamainimise ajaks. Välismaistes allikates nimetatakse Novgorodi esmamainimise ajaks ka 854. aastat. Hulgaliselt leidub ebausaldusväärseid allikaid, mis nimetavad linna asutamisajaks varasemaid aegu.

10. sajandi araabia käsikirjades nimetatakse Novgorodi üheks kolmest slaavlaste keskusest Kiievi ja Artania kõrval (missugust kohta viimane tähistab, ei ole selge).

9.–12. sajandil oli Novgorod Kiievi-Vene riigis Kiievi järel tähtuselt teine linn.

Pärast Kiievi-Vene suurvürstiriigi 12. sajandil lagunemist, sai Novgorod 1136 iseseisva Novgorodi vabariigi pealinnaks, mida valitses veetše.

1478. aastal liideti Novgorodi vabariik Moskva suurvürstiriigi koosseisu.

Next.svg Pikemalt artiklis Novgorodi veresaun

Aastal 1570 laskis Ivan Julm oma opritšnikutel, keda juhtis Maljuta Skuratov, hävitada enamiku linnaelanikke, sest kahtlustas Novgorodi reeturlikkuses (Ivan Julma poolt loodava Moskva Tsaaririigi tsentraliseeritud riigi põhimõtetele vastuseisus ning iseseisvuspüüetes). Laastati kõik Moskva ja Novgorodi vahele jäävad läänepoolsed Venemaa linnad ning Skuratov kägistas isiklikult Moskva endise metropoliidi Filipp II, kes ei toetanud Ivan Julma tegevust. Eri allikate andmeil oli tapetuid 27 000–700 000.

Ingeri sõja ajal, aastatel 16111617 okupeerisid linna Rootsi väed, sõja lõpetanud Stolbovo rahuga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni

Järgnevalt kuulus piirkond Moskva tsaaririiki ja Venemaa keisririiki, kus Venemaa Keisririigi haldusjaotuse kohaselt oli Novgorodi kubermangu keskus.

Teise maailmasõja ajal, aastatel 19411944 okupeerisid linna Saksa väed, kes purustasid linna peaaegu täielikult ja see taastati alles 1960ndatel.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novgorodi sõpruslinnad on Bielefeld (Saksamaa), Moss (Norra), Nantes (Prantsusmaa), Rochester (USA), Strassburg (Prantsusmaa), Zibo (Hiina), Uusikaupunki (Soome) ja Watford (Suurbritannia).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]