Raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Vaade Balti jaamale perroonilt aprillis 2007
Tartu raudteejaama perroonid aastal 2012
Eesti raudteede ja jaamade kaart

Raudteejaam on peatumise koht, kus võimaldakse rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, vahetust, möödasõidu, manöövritöid, tehnilist hooldamist, kaubavagunite laadimist ja reisijate teenindamist. Selleks on raudteejaamas hargnenud rööpmevõrk pöörmete ja muu vajalikuga nagu näiteks ameti- ja reisijate hooned (näiteks jaamahoone), pakihoiuruumid, kaubalaod, reisi- ja kaubaplatvormid (perroonid) ning muud ehitised ja seadeldised.

Raudteejaamad ehitatakse tavaliselt raudteeliini sirgele tasasele osale; erandjuhul võivad nad paikneda kallakul (tõus või langus 1 km kohta ei tohi ületada 1,5 m) või kõveral liiniosal (kõverusraadius ei tohi olla alla 1200, mägises kohas alla 500 m). Raudteejaamade vahelist raudteelõiku nimetatakse jaamavaheks, millest oleneb üherööpmelise raudtee läbilaskevõime. Otstarbekuse seisukohast peetakse jaamavahe pikkuse ülemmääraks 8-10, alammääraks 4-5 km. [1]

Eristatakse tugijaama ja vahejaama, mida omakorda saab liigitada järgmiselt:

Kaubajaamad paiknevad tavaliselt kas suurtes linnades, tööstuskeskustes, nafta ja kivisöe tootmis piirkondades või sadamates. Kaubajaamades asuvad harilikult suured mehaniseeritud laod ning kulgevad haruteed ümberkaudsetesse tööstusettevõtetesse. Jaamas võetakse veoseid vastu ja antakse neid välja.

Reisijaamad paiknevad linnades ning teenindavad eeskätt reisijaid. Nende lähedale on rajatud tehnilised jaamad, kus hooldatakse vaguneid.

Mitme raudteeliini ühinemiskohtades moodustuvad raudteesõlmed, millesse võib kuuluda mitu jaama. [2]

Raudteejaamade tööd juhivad ja organiseerivad jaamaülemad, kellele alluvad jaamakorraldajad, kaubalaekurid, pöörmeseadjad jt. [3]

Raudteejaamadevahelisel alal võivad asuda raudteepeatused (nn teivasjaamad), milles on ette nähtud ainult reisijate rongileminek ja mahatulek.

2013. aasta seisuga kuulub AS Eesti Raudteele 1229 km raudteid, millest 132 km on elektrifitseeritud; lisaks 62 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi. [4]

Eesti Raudtee tugi- ja vahejaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Keila raudteejaam
Paldiski raudteejaam

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteejaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Lelle raudteejaam

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE: Eesti nõukogude entsüklopeedia, 4. [köide], Kirjastus Valgus. Tallinn, 1989. Lk 32
  2. EE: Eesti entsüklopeedia, 8. [köide], Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 1995. Lk 52
  3. Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine. Vastu võetud teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39, mis jõustus 30.07.1999. Elektrooniline Riigi Teataja
  4. Ettevõttest # Võtmenäitajad. Eesti Raudtee
  5. Teenused # Tugi- ja vahejaamad. Eesti Raudtee
  6. Kontakt | Jaamad Edelaraudtee Infrastruktuuri AS

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]