Narkomaania

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Sõltuvus (narkoloogia). Lisateavet artikli arutelust

Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel.[1]

Narkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel seadusandluses sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ja samuti nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid.[2]

Kliinilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada. Rangelt võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest nikotiinisõltlasel tekkivad märgatavad tervisehäired nikotiini vajakajäämisel. Kuid kuna suitsetamine on teatud ühiskondades täiesti või mingil määral aktsepteeritud, siis ei peeta seda üldiselt narkomaaniaks.

Sõltuvusaine vajakajäämisel tekivad mitmesugused häired nii psüühikas kui somaatikas.

Tüüpilised tunnused on:

Sümptoomkompleksi, mis hõlmab eneses ülaltoodud ilminguid, nimetatakse võõrutusseisundiks.

Diagnostika[muuda | muuda lähteteksti]

Diagnostika aluseks on:

Narkomaania kliinilised tunnused avalduvad juhul, kui inimene ei saa vastavat ainet. Aine kättesaadavuse korral ei ole võimalik intervjuu põhjal narkomaaniat diagnoosida, kui narkomaan seda ei soovi. Aine regulaarse kättesaadavuse korral tunneb inimene end hästi ja mingeid spetsiifilisi kaebusi tervise osas ei esitata. Sel juhul aitavad diagnoosi püstitada vaatlus ja laboratoorne diagnostika:

Kui tegemist on suu kaudu manustatava või sisse hingatava ja kiiresti organismist elimineeruva narkootikumiga (alkohol, orgaanilised lahustid), võib diagnoosi püstitamine ambulatoorsetes tingimustes olla üsna problemaatiline. Patsiendi eitava suhtumise korral on abistavaks vahendiks objektiivsed andmed patsiendi suhtlusringkonnast.

RHK-10 järgi eristatakse järgmiseid narkomaania alaliike:

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Narkomaania põhjuslikku ravi aastal 2010 ei tunta.

Morfinismi korral rakendatakse metadoon-asendusravi. Ka nikotismi korral on olemas vastavad asendusravi võimalused – nikotiini sisaldavad plaastrid, mis leevendavad suitsetamisest loobumise perioodil esinevaid võõrutusnähte.

Psühholoogiline ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Inimeste käitumist analüüsivas psühholoogiakirjanduses ja kliinilistes uuringutes on kasutatud erinevaid sekkumismeetodeid: kognitiivne paariteraapia, motivatsioonivestlused, kogukonda tugevdav lähenemine, käitumisteraapia, kriisiolukordade juhtimine. [3][4] Need aitavad maha suruda vajadustunnet ja vaimset ärevust, parandavad ravile keskendumist ja õpetavad uusi tegutsemisoskuseid, kergendavad võõrutusnähtusi ja vähendavad võimalusi tagasi langeda. .[5]

Lastel ja noorukitel omab kognitiivne käitumisteraapia [6] ja pereteraapia[7] praegu kõige rohkem uurimuslikke tõendeid kuidas ravida mõnuainete tarvitamise sõtuvusprobleeme. Mitmed uuringud kasutavad ka ökooogilist perekonnapõhist ravi ja grupi kognitiiv-käitumisteraapiat..[8] Neid raviviise saab kasutada paljudes erivormides, mida on ka erineva intensiivsusega uuritud. [9] Uuringud on näidanud, et grupile suunatud kognitiivne käitumisteraapaia teeb kõige efektiivsemaks see, et seal saavad osalised arendada oma sotsiaalseid oskuseid, arendada sobivaid emotsioonide kontrollimise tehnikaid ja teisi inimestevahelisi suhtlemisoskuseid. [10] Mõned intergeeritud[11] ravimismudelid, kus kombineeritakse erinevate ravivõtete osi võivad samuti olla efektiivsed.[8] Noorukite puhul on narkootikumide kasutamise vähendamiseks osutunud kasulikuks motivatsiooniintervjuud.[12][13]

Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]

Et narkomaania spetsiifilist ravi aastal 2010. ei tuntud, siis oli prognoos tervistumisele halb.

Eri ainete puhul on prognoos paranemisele erinev:

  • Nikotiini puhul hea
  • Kannabinoidide puhul hea
  • Alkoholi puhul halb
  • Opiaatide puhul väga halb
  • Hallutsinogeenide puhul suhteliselt hea, sest nad ei tekita füüsilist sõltuvust
  • Kokaiini puhul väga halb
  • Rahustite või uinutite puhul raske sõltuvus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (lühend – NPALS), Riigikogu seadus, vastu võetud 11.06.1997, paragrahv 2 lõige 6, veebiversioon (vaadatud 26.03.2015)
  2. "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad". Elektrooniline Riigiteataja, 26.11.2007. Tallinn. Failitüüp: html. Kasutatud 16.12.07. Eesti.
  3. O'Donohue, W; K.E. Ferguson (2006). "Evidence-Based Practice in Psychology and Behavior Analysis". The Behavior Analyst Today (Joseph D. Cautilli) 7 (3): 335–350. doi:10.1037/h0100155. Vaadatud 2008-03-24. 
  4. Chambless, D.L. (1998). "An update on empirically validated therapies" (PDF). Clinical Psychology (American Psychological Association) 49: 5–14. Vaadatud 2008-03-24. 
  5. "NIH Senior Health "Build With You in Mind": Survey". nihseniorhealth.gov. Vaadatud 29 July 2015.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  6. "Association for Behavioral and Cognitive Therapies – What is CBT?". Originaali arhiivikoopia seisuga 2010-04-21. 
  7. "Association for Behavioral and Cognitive Therapies – What is Family Therapy?". Originaali arhiivikoopia seisuga 2010-06-13. 
  8. 8,0 8,1 Hogue, A; Henderson, CE; Ozechowski, TJ; Robbins, MS (2014). "Evidence base on outpatient behavioral treatments for adolescent substance use: updates and recommendations 2007–2013.". Journal of Clinical Child and Adolescent Psychology 43 (5): 695–720. PMID 24926870. doi:10.1080/15374416.2014.915550. 
  9. "Association for Behavioral and Cognitive Therapies – Treatment for Substance Use Disorders". Originaali arhiivikoopia seisuga 2010-04-21. 
  10. Engle, Bretton; Macgowan, Mark J. (2009-08-05). "A Critical Review of Adolescent Substance Abuse Group Treatments". Journal of Evidence-Based Social Work 6 (3): 217–243. ISSN 1543-3714. PMID 20183675. doi:10.1080/15433710802686971. 
  11. "Maternal substance use and integrated treatment programs for women with substance abuse issues and their children: a meta-analysis". www.crd.york.ac.uk. Vaadatud 2016-03-09. 
  12. Jensen, Chad D.; Cushing, Christopher C.; Aylward, Brandon S.; Craig, James T.; Sorell, Danielle M.; Steele, Ric G. "Effectiveness of motivational interviewing interventions for adolescent substance use behavior change: A meta-analytic review.". Journal of Consulting and Clinical Psychology 79 (4): 433–440. PMID 21728400. doi:10.1037/a0023992. 
  13. Barnett, Elizabeth; Sussman, Steve; Smith, Caitlin; Rohrbach, Louise A.; Spruijt-Metz, Donna. "Motivational Interviewing for adolescent substance use: A review of the literature". Addictive Behaviors 37 (12): 1325–1334. PMC 3496394. PMID 22958865. doi:10.1016/j.addbeh.2012.07.001. 

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]