Vene Geograafiaselts
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Vene Geograafiaselts (vene keeles Русское географическое общество) on Venemaal tegutsev ühiskondlik organisatsioon, üks vanimatest geograafiaseltsidest maailmas.
18. augustil 1845 kinnitas keiser Nikolai I oma käskkirjaga Venemaa siseministri krahv Lev Perovski esildise Vene Geograafiaseltsi loomisest Peterburis. Enamik asutajaliikmeid olid Eestimaaga seotud intellektuaalid. Hiljem nimetati see Keiserlikuks Vene Geograafiaseltsiks.
Seltsi asustamise eesmärk oli kodumaa ja sellel elavate inimeste uurimine, sealhulgas geograafiliste, statistiliste ja etnograafiliste andmete kogumine Venemaa kohta ja vastavate teadmiste levitamine. Seltsi rajajate hulgas olid admiralid Adam Johann von Krusenstern ja Pjotr Rikord, viitseadmiral Friedrich Benjamin von Lütke, kontradmiral Ferdinand von Wrangell, Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski, kindralleitnant Juli Šokalski, akadeemikud Konstantin Arsenjev, Karl Ernst von Baer, Peter von Köppen, Friedrich Georg Wilhelm Struve ning teised. Seltsi asutamise mõte oli sedavõrd huvitav ja kasulik, et Vene Geograafiaseltsi asutamisest peale osalesid selle tegevuses Venemaa kõige targemad inimesed.[viide?] Nikolai I poeg suurvürst Konstantin Nikolajevitš oli nõus saama selle esimeseks esimeheks.
Vene Geograafiaseltsi peamine ülesanne on usaldusväärsete geograafiliste teadmiste kogumine ja levitamine. Venemaa Geograafia Seltsi ekspeditsioonid olid tähtsad Siberi, Kaug-Ida, Kesk- ja Sise-Aasia ning maailmamere hõivamisel, meresõitude arendamisel, uute maade avastamisel ja uurimisel.
Alates 1956. aastast kuulub selts Rahvusvahelise Geograafia Liidu koosseisu.
Endised nimed
[muuda | muuda lähteteksti]
- Vene Geograafia Selts (1845–1850, 1917–1926)
- Keiserlik Vene Geograafia Selts (1850–1917)
- Riiklik Geograafia Selts (1926–1938)
- Nõukogude Liidu Geograafia Selts (ka Üleliiduline Geograafia Selts) (1938–1992)
- Vene Geograafia Selts (alates 1992. aastast)
Vene Geograafia Seltsi esimehed (presidendid)
[muuda | muuda lähteteksti]- 1845–1892 suurvürst Konstantin Nikolajevitš
- 1892–1917 suurvürst Nikolai Mihhailovitš
- 1914–1931 Juli Šokalski (aastal 1914 valiti aseesimeheks ja oli de facto juhataja)
- 1931–1940 Nikolai Vavilov
- 1940–1950 Lev Berg
- 1952–1964 Jevgeni Pavlovski
- 1964–1977 Stanislav Kalesnik
- 1977–1991 Aleksei Trjošnikov
- 1991–2000 Sergei Lavrov
- 2000–2002 Juri Selivjorstov
- 2002–2009 Anatoli Komaritsõn
- alates novembrist 2009 – Sergei Šoigu[1]