Mine sisu juurde

Rooma

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib linnast; vanaaja riigi kohta vaata artiklit Rooma riik; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Rooma (täpsustus).
Rooma
itaalia Roma
ladina Roma
Tevere jõgi ja Vatikan Roomas
Pindala: 1287 km² (2011)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2 748 109 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 41° 54′ N, 12° 29′ E
Rooma (Itaalia)
Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.[3] Samuti on see Lazio maakonna ja Città metropolitana di Roma Capitale halduskeskus. Rooma Capitale nimeline eristaatuses omavalitsus, kus elab 2 746 984 inimest ja mille pindala on 1 287,36 km², on rahvaarvult Euroopa Liidu kolmas linn, kui arvestada rahvastikku linna piirides. Rooma metropolilinnal on kokku 4 223 885 elanikku, mis teeb sellest rahvaarvult suurima metropoli Itaalias. Linn asub Apenniini poolsaarel Tiberi (Tevere) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest.[4] Linn asub Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma Põhja-Itaalia ja mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piiril. Rooma on saanud nime etruskide ruma sugukonna või Tevere etruskikeelse nime Rumon järgi.[4]

Rooma ajalugu ulatub 28 sajandi taha. Rooma mütoloogia järgi asutati linn umbes 753 eKr, kuid piirkond oli asustatud juba varem, muutes selle üle kolme aastatuhande jooksul oluliseks asulaks ning üheks vanimaks järjepidevalt asustatud linnaks Euroopas. Esialgne elanikkond koosnes latiinidest, etruskidest ja sabiinidest. Aja jooksul sai Roomast järjestikku Rooma kuningriigi, Rooma vabariigi ja lõpuks Rooma impeeriumi pealinn ning seda peetakse sageli esimeseks tõeliseks impeeriumi linnaks ja metropoliks. Esmakordselt nimetati Roomat "Igaveseks Linnaks" (ladina keeles Urbs Aeterna, itaalia keeles La Città Eterna) luuletaja Tibulluse poolt 1. sajandil eKr; sama väljendit kasutasid hiljem ka Ovidius, Vergilius ja Livius.

Pärast Lääne-Rooma impeeriumi langust, mil algas keskaja ajajärk, läks Rooma aeglaselt paavstide poliitilise kontrolli alla ning 8. sajandil sai sellest Kirikuriigi pealinn, mis kestis kuni aastani 1870. Renessansi ajastust alates rakendasid peaaegu kõik paavstid enam kui neljasaja aasta jooksul järjekindlat arhitektuurilist ja linnaplaneerimise programmi, mille eesmärgiks oli teha Roomast maailma kunstiline ja kultuuriline keskus. Nii sai Roomast esmalt üks renessansi keskuseid ja hiljem barokkstiili ning neoklassitsismi sünnikoht. Tuntud kunstnikud, maalikunstnikud, skulptorid ja arhitektid tegutsesid Roomas, luues meistriteoseid üle kogu linna.

2023. aastal oli Rooma 37,2 miljoni turistiga Euroopa teine külastatuim linn, pärast Pariisi.[5] Selle ajalooline keskus on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.[6] Rooma on ka mitme ÜRO allorganisatsiooni pekorteri asukoht. Näiteks paiknevad seal Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni, Maailma Toiduprogrammi ja Rahvusvahelise Põllumajandusarengu Fondi peakorterid ja Vahemere Liidu sekreteriaat.

22 rioni, 35 quartieri, 6 suburbi, 53 zone

Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste rikas. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal.

Rooma piires asub Vatikani linnriik. Vatikanis on paavsti residents.

Linnas on 15 linnaosa (municipio), mis toimivad omavalitsustena.

Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak.

Sinna rajasid Romulus ja Remus Varro järgi 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.[4]

Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr Palatinuse ja Kvirinaali künkal. Neis elasid latiinid ja sabiinid. Hiljem tekkisid asulad teistele Rooma piires asuvatele küngastele Esquilinusele ja Viminalisele. Linn kujunes välja etruskide mõjul künkaasulate järkjärgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr. Tekkinud asulat nimetati ka Seitsme Künka linnaks ehk Septimontiumiks.[4]

Servius Tulliuse müür
Tituse võidukaar
Colosseum

Legendi järgi valitsesid Roomat kõigepealt seitse kuningat, kellest esimene oli Romulus. Arvatavasti olid neist neli esimest pelgalt legendaarsed. Viimased kolm kuningat olid etruski päritolu Tarquiniused. Kuningate ajajärgul asendus sugukondlik kord varase klassiühiskonna, orjandusliku korraga. Eelviimane kuningas Servius Tullius jagas kõik relvakandmisvõimelised roomlased varanduse põhjal viide klassi ja sellest ajast ei määranud roomlase seisundit enam sugukondlik kuuluvus, vaid varanduslik seisund. Servius Tullius laskis rajada ka esimese linnamüüri.[4]

Pärimuse põhjal kukutati kuningriik 510 eKr ja kehtestati vabariik. Kuninga sõjaline võim läks konsulitele ja poliitiline võim senatile, mille moodustasid patriitsid ja magistraadid. Poliitilised õigused saavutas ka pleebs ja rikkad plebeid ühinesid patriitsidega senatiaristokraatiaks, mis pidas riigiameteid.[4]

Edukate sõdade ja osava diplomaatia tõttu asus Rooma liitriigi etteotsa, mis I Puunia sõja alguseks 264 eKr hõlmas terve Itaalia. Edukate sõdade (Puunia sõjad ja Makedoonia-Rooma sõda) tulemusena sai Roomast maailmariik. Rooma kujunes Vahemere maade kaubanduskeskuseks ja Rooma denaar sai ametlikuks käibemündiks. Pärast Liitlassõda 90–88 eKr said kõik vabad itaalikud Rooma kodaniku õigused ja Antoniuse koodeks andis 212 pKr need õigused kõigile impeeriumi vabadele kodanikele.[4]

Vilgas ehitustegevus toimus 1. sajandil eKr Sulla ja Caesari ajal. 64. aastal keiser Nero ajal põles Rooma peaaegu täielikult maha. Pärast seda ehitati linn impeeriumi poliitilise, kultuurilise ja kaubanduskeskusena eriti luksuslikuks ja suurejooneliseks. Aurelianus laskis Rooma ümbritseda vanast suurema, 19 km pikkuse müüriga kaitseks barbarite vastu.[4]

Rooma kaotas suure osa oma tähtsusest 330, kui impeeriumi pealinnaks sai Konstantinoopol, mida hakati nimetama Uueks Roomaks, ja 404, kui Lääne-Rooma keisrite residentsiks sai Ravenna. 410 purustasid ja rüüstasid Rooma läänegoodid, 455 vandaalid. 476 varises Lääne-Rooma riik lõplikult kokku.[4]

493. aastast kuulus Rooma idagootidele, 552. aastast Bütsantsile. 756. aastal sai Roomast Kirikuriigi pealinn ja oli seda Kirikuriigi likvideerimiseni 1870.[4]

Renessansiajal 15.–16. sajandil puhkes Rooma taas õitsele. Seal tegutsesid ning jätsid oma jälje Bramante, Michelangelo, Raffael ja teised kuulsad kunstnikud.

Itaalia sõdade, Cognaci liiga sõja ajal 1527. aastal rüüstas linna Saksa-Rooma riigi valitseja Karl V väed.

Prantsuse revolutsioonisõdade ajal, 1789–1799 oli Rooma vabariik.

Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Itaalia Vabariigi pealinn on Rooma aastast 1946.

Kuigi Roomal on palju partnerlinnu, on alates 9. aprillist 1956 Rooma ainsaks sõpruslinnaks Pariis, samamoodi on Rooma Pariisi ainus sõpruslinn. Selle kohta on ütlus: "Solo Parigi è degna di Roma; solo Roma è degna di Parigi." ("Ainult Pariis on väärt Roomat, ainult Rooma on väärt Pariisi.").

Vaatamisväärsused

[muuda | muuda lähteteksti]

Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. 2007. aastal oli Rooma külastatavuselt maailma 11. ja Euroopa Liidus 3. linn.[7] Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tevere jõel on 21 silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar ja Aemiliuse sild.

Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik Vatikan. 2,6 km pikkusest riigipiirist moodustab suurema osa müür. Vähem kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning paarkümmend õue ja aeda. Seal asub Euroopa üks kuulsamaid muuseume Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Roomas on ka Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel.

Rooma kirikutest on kuulsad erinevate arhitektuuristiilide poolest tuntud Santa Maria Maggiore basiilika – Rooma peakirik, mis ülistab püha neitsi Maarjat, San Giovanni in Laterano – esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" – keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik.

Rooma kuulsamate vaatamisväärsuste hulgas on Trevi väljak ja Trevi purskkaev, mis on Rooma kõige kõrgem purskkaev, Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik.

Veel vaatamisväärsusi:

Piazza del Campidoglio panoraamvaade
Suurenda
Piazza del Campidoglio panoraamvaade

2010. aastas elas Roomas 2 754 440 inimest.[8]

2009. aastal moodustasid välismaalased 9,5% elanikkonnast.[9]

Linna kuulsaimad jalgpalliklubid on AS Roma ja Rooma Lazio.

  1. ↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011. Vaadatud 16.03.2019.
  2. ↑ https://demo.istat.it/?l=it.
  3. ↑ "Italy". European Union. Vaadatud 21. septembril 2025.
  4. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Antiigileksikon, 2. kd., lk 141.
  5. ↑ "The Most Visited Cities in Europe". Radical Storage. Vaadatud 21. septembril 2025.
  6. ↑ "Historic Centre of Rome, the Properties of the Holy See in that City Enjoying Extraterritorial Rights and San Paolo Fuori le Mura". UNESCO. Vaadatud 21. septembril 2025.
  7. ↑ euromonitor.com vaadatud 2.02.11 (inglise keeles)
  8. ↑ istat.it vaadatud 2.02.11 (inglise keeles)
  9. ↑ istat.it vaadatud 2.02.11 (itaalia keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rooma&oldid=6979581"