Kasahstan

Kasahstani president on 1991. aastast Nursultan Nazarbajev, kes on tagasi valitud presidendiks 4 korda. 2011. aasta Kasahstani presidendivalimistel sai ta 95,5 protsenti häältest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude Liidu koosseisus moodustati Kasahhi NSV. Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991 kuulutati Kasahstan 16. detsembril iseseisvaks.

Riigi pealinnaks on 10. detsembrist 1997 Astana (kandis kuni 1998 nime Akmola); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).

Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstan jaguneb 14 oblastiks ja 2 keskalluvusega linnaks:

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastast on Kasahstan tolliliidus Venemaaga.

Loodusvarad[muuda | muuda lähteteksti]

Ligi 13% SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.

Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud, märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.

Kasahstani naftavarusid on hinnatud 5,5 miljardile tonnile.^[1] 2006. aastal suudeti ammutada 1,426 miljonit barrelit päevas. 2007. aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat, millest 60 miljonit tonni eksporditi. 2011. aastal loodetakse alustada nafta pumpamist Kashagani naftaväljalt, mis suurendaks eksporti märkimisväärselt. 2015. aastaks loodetakse naftaeksporti kahekordistada.

Gaasivarusid Kaspia piirkonnas hinnatakse 2,5 triljonile kuupmeetrile, 2006. aastal toodeti Kasahstanis 23,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

Uraanitootmine on kasvuteel. 2007. aastal toodeti ametlikel andmetel 6637 tonni uraani, 2008. aastal 8500 tonni, 2009. aastal 14 020 tonni, 2010. aastal 17803 tonni. Kasahstanis paikneb 19% teadaolevatest maailma uraanivarudest.^[2]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstan on suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas. Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 ruutkilomeetrit. Haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit, 600 000 ruutkilomeetrit on karja- ja heinamaad. Põllukultuuridest tähtsamad on nisu, oder, puuvill ning riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid. 2008. aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata, eesmärgiga kärpida kõrget inflatsiooni.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist mehi 7 409 300 (48,1%) ning naisi 7 987 600 (51,9%). Linnaelanikke oli 8 833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja teisi rahvusi 9,4%.

Märkimisväärne hulk venelasi asus Kasahstani Nikita Hruštšovi päevil uudismaade ülesharimise kampaania käigus. 1990. aastatel rändas hulk venelasi Kasahstanist jälle välja. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lahkus ka suurem osa miljonist volgasakslasest.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstanis moodustati algselt 2001. aastal 4 sõjaväeringkonda, mis 2003. aastal reorganiseeriti regionaalseteks territoriaalkaitseringkondadeks: "Astanaа", "Lääs", "Ida" ja "Lõuna". Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist (maavägi, õhukaitsevägi ja merevägi), koos väeliikide peastaapidega. 2003. aastal moodustati kõrgema sõjalise juhtkonnana endise Kindralstaabi asemel Staabiülemate komitee, kuhu kuuluvad kõikide väeliikide ja territoriaalkaitseringkondade staabiülemad.