Kasahstan

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Kazahstan (jõelaev)

Kasahstani Vabariik


kasahhi Қазақстан Республикасы
(Kazakstan Respublikasõ)
vene Республика Казахстан
(Respublika Kazahstan)
Kasahstani asendikaart
Riigihümn "Mening Kazakstanõm"
Pealinn Nur-Sultan
Pindala 2 717 300 km²
Riigikeel kasahhi
Ametlikud keeled kasahhi ja vene
Rahvaarv 18 877 128 (2021)
Rahvastikutihedus 6,9 in/km²
President Kasõm-Žomart Tokajev
Peaminister Älihhan Smajõlov
Iseseisvus 16. detsember 1991
SKT 171,082 mld $ (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 9122 $ (2020)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik tenge (KZT)
Ajavöönd maailmaaeg +4 kuni +6
Tippdomeen .kz
ROK-i kood KAZ
Telefonikood +7 (+997)

Kasahstan on merepiirita riik Sise-Aasias. See piirneb Venemaa, Türkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga ning ulatub loodusgeograafilisse Euroopasse. Temast läände jääb Kaspia meri, otsest väljapääsu maailmamerele Kasahstanil aga ei ole.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstani president oli aastatel 19912019 Nursultan Nazarbajev; ta valiti tagasi neljal korral. 2011. aasta Kasahstani presidendivalimistel sai ta 95,5% häältest.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1921–1922 kannatas näljahäda käes üle kahe miljoni inimese. Surma ja põgenemise tõttu vähenes rahvaarv miljoni inimese võrra.[3]

1936. aastal moodustati Nõukogude Liidu koosseisus Kasahhi NSV. Kasahstani uuem riiklus sai alguse pärast Nõukogude Liidu laialisaatmise otsust 8. detsembril 1991, kui Kasahstan kuulutati 16. detsembril iseseisvaks.

Riigi pealinn on 10. detsembrist 1997 Nur-Sultan (kandis kuni 1998. aastani nime Akmola ja kuni 2019. aastani nime Astana); eelmine pealinn oli Almatõ (Alma-Ata).

Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstani oblastid
Haldusüksus Pindala
(km²)
Rahvaarv
Halduskeskus
Akmola oblast 146 200 739 778 Kökšetau
Aktöbe oblast 300 600 867 828 Aktöbe
Almatõ oblast 223 900 2 035 034 (2018) Taldõkorgan
Atõrau oblast 118 600 631 841 Atõrau
Ida-Kasahstani oblast 283 300 1 379 739 Öskemen
Karagandõ oblast 428 000 1 379 061 Karagandõ
Kostanaj oblast 196 000 873 444 Kostanaj
Kõzõlorda oblast 226 100 792 562 Kõzõlorda
Türkistani oblast 116 280 1 973 331 (2018) Türkistan
Lääne-Kasahstani oblast 151 300 651 356 Oral
Manggõstau oblast 165 600 674 963 Aktau
Pavlodari oblast 124 800 754 016 Pavlodar
Põhja-Kasahstani oblast 123 200 555 485 Petropavl
Žambõli oblast 144 300 1 123 687 Taraz
Nur-Sultan 720,2 1 228 800 (2021) keskalluvusega linn
Almatõ 339,36 1 854 556 (2019) keskalluvusega linn
Bajkongõr 57 39161 (2018) renditud Venemaale koos kosmodroomiga 2050. aastani
Šõmkent 1170 1 011 511 (2019) keskalluvusega linn

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastast on Kasahstan tolliliidus Venemaaga.

Loodusvarad[muuda | muuda lähteteksti]

Ligi 13% Kasahstani SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide kaevandamisest.

Kasahstanis asuvad maailma ühed suuremad uraani-, kroomi-, plii-, tsingi- ja mangaanivarud, märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.

Kasahstani naftavarusid on hinnatud 5,5 miljardile tonnile.[4] 2006. aastal ammutati 1,426 miljonit barrelit päevas. 2007. aastal toodeti 67 miljonit tonni naftat, millest 60 miljonit tonni eksporditi. 2011. aastal loodetakse alustada Kashagani naftaväljalt nafta pumpamist, mis suurendaks eksporti märkimisväärselt.

Gaasivarusid Kaspia piirkonnas hinnatakse 2,5 triljonile kuupmeetrile, 2006. aastal toodeti Kasahstanis 23,5 miljardit m³ maagaasi.

Uraanitootmine on kasvuteel. 2007. aastal toodeti ametlikel andmetel 6637 tonni uraani, 2008. aastal 8500 tonni, 2009. aastal 14 020 tonni, 2010. aastal 17 803 tonni. Kasahstanis paikneb 19% teadaolevatest maailma uraanivarudest.[5]

Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstan on üks suuremaid teraviljatootjaid maailmas. Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st. Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 km², millest haritav maa on umbes 200 000 km² ja 600 000 km² on karja- ja heinamaad. Tähtsaimad põllukultuurid on nisu, oder, puuvill ja riis. Nisu on üks Kasahstani olulisemaid ekspordiartikleid. 2008. aasta aprillis otsustas valitsus nisu ekspordi septembrini keelata, eesmärgiga kärpida kõrget inflatsiooni.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli Kasahstanis 15 396 900 elanikku, neist mehi 7 409 300 (48,1%) ning naisi 7 987 600 (51,9%). Linnaelanikke oli 8 833 300 (57,4%) ja maal elavaid inimesi 6 563 600 (42,6%). Kasahhe oli rahvastikust 59,2%, venelasi 25,6%, ukrainlasi 2,9%, usbekke 2,9% ja muid rahvusi 9,4%.

Märkimisväärne hulk venelasi asus Kasahstani Nikita Hruštšovi võimuperioodil uudismaade ülesharimise kampaania käigus. 1990. aastatel rändas hulk venelasi Kasahstanist jälle välja. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist lahkus ka suurem osa miljonist volgasakslasest.

2019. aasta seisuga on Kasahstanis 3 miljonilinna: Almatõ, Nur-Sultan ja Šõmkent.

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstanis moodustati 2001. aastal neli sõjaväeringkonda, mis 2003. aastal reorganiseeriti regionaalseteks territoriaalkaitseringkondadeks: "Astanа", "Lääs", "Ida" ja "Lõuna". Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist (maavägi, õhukaitsevägi ja merevägi) koos väeliikide peastaapidega. 2003. aastal moodustati kõrgema sõjalise juhtkonnana endise Kindralstaabi asemel Staabiülemate komitee, kuhu kuuluvad kõikide väeliikide ja territoriaalkaitseringkondade staabiülemad.

Sisejulgeolek[muuda | muuda lähteteksti]

Kasahstani sisejulgeolekusüsteemi moodustavad Kasahstani Julgeolekunõukogu, Kasahstani Rahvusliku Julgeoleku Komitee ja Presidendi Kaitseteenistus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.12.2021.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.12.2021.
  3. "Kommunistlik diktatuur Kasahstanis (1920-1991)". Communist Crimes. Vaadatud 24.11.2020.
  4. http://www.kmgep.kz/eng/kazakhstan/kazakhstan_oil_and_gas_sector/
  5. http://www.asianews.it/news-en/Kazakhstan-is-the-leading-supplier-of-uranium-to-world-giants-21495.html

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]