Hispaania keel

Allikas: Vikipeedia
Hispaania keel (español)
Kõneldakse Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Ameerika Ühendriikides ja mujal
Kokku kõnelejaid 527 976 150 [1]
Keelesugulus indoeuroopa keeled
 itali keeled
  romaani keeled
   iberoromaani keeled
    hispaania keel
Ametlik staatus
Ametlik keel 21 riigis
Keelehoole Hispaania Keele Akadeemiate Assotsiatsioon (Kuninglik Hispaania Keele Akadeemia ja 21 muud hispaania keele akadeemiat)
Keelekoodid
ISO 639-1 es
ISO 639-2 spa
Keele leviala
██ Ainus ametlik keel
██ Üks ametlikest keeltest
██ Laialt kasutusel mõnes USA osariigis

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012. aasta seisuga 45 890 000 kõnelejat Hispaanias ning 527 976 120 kogu maailmas [2]. Seda peetakse teiseks kõige kõneldumaks emakeeleks maailmas pärast mandariini keelt [3].

Hispaania keel arenes vulgaarladina keelest Ibeeria poolsaarelt pärast Lääne-Rooma impeeriumi kokkuvarisemist viiendal sajandil. Vanimad ladinakeelsed tekstid hispaania keele mõjudega on leitud 9. sajandil Ibeeria poolsaare põhjapoolt [4]. 16. sajandi alguses jõudis hispaania keel Hispaania impeeriumi kolooniatesse, eelkõige Ameerikasse, samuti Aafrikasse, Okeaaniasse ja Filipiinidele [5].

Umbes 75% tänapäevasest hispaania sõnavarast on pärit ladina keelest. Samuti on mõjusid antiiksest Kreekast, eriti ladina keele kaudu, mida see mõjutas oluliselt [6]. Teine suurim mõjutaja on olnud araabia keel Al-Ándalusi (711-1492) aegadest, umbkaudu 8% sõnavarast pärineb araabia keelest [7].

Hispaania keel on üks kuuest Euroopa Liidu ametlikust keelest [8].

Hispaania keele ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelte hulka, millest kõige varasemat rekonstrueeritud keelt räägiti umbes 5000 aastat tagasi Musta mere ääres. Indo-euroopa keelte kõnelejad levisid järk-järgult kaugemale ning keele erinevaid variante hakati kasutama suurtel maa-aladel: peaaegu kogu Euroopas, Indias ja aladel, mis jäävad nende vahele. Migratsiooni tulemusena eraldusid keeled üksteisest ning kaotasid omavahel kontakti, sellegipoolest on tänapäevani säilinud keelte grammatiline ja osalt ka sõnavaraline ühisjoon.[9]

Üheks suuremaks indoeuroopa keele rühmaks oli itali keeled, mille alla kuulub ka ladina keel. Ajapikku levis ladina keel ka väljaspool Itaaliat. Ladina keel hakkas eristuma suure levikuala tõttu, nii tekkis romaani keelerühm, mille hulka kuulusid esialgu ka hispaania ja katalaani keel. Hiljem hakkas eristuma üha rohkem keelesüsteeme, mis keskajal tänu rahvuste eristumisele ja riigi territoriaalsele jagunemisele said üheks rahvuslikuks sümboliks.[10]

Ladina keele juurdumine Hispaania pinnal oli erinev. Need piirkonnad, mis suhtlesid tihedalt Roomaga, arenesid kiiremini ning olid ladina keelele vastuvõtlikumad (eriti oluline oli ladina keel kaubanduses). Teised, kaugemad piirkonnad, latiniseeriti hiljem (nt Burgos, mida peetakse hispaania keele sünnipaigaks)[11]. Põhjapoolsemad alad, nagu näiteks Kastiilia, jäid välja Rooma impeeriumi mõjualast ja läänegootide võimu ajal keelde tulnud muutustest. Seetõttu oli nende keel tol perioodil niiöelda normiväline. Rooma impeeriumi langemisega kadus ka ladina keele prestiiž, mille tõttu hakkasid mitmed piirkonnad oma ladina keelt mugavdama.[12]

Hispaania keel on arenenud ja võtnud üle uuendusi teistelt rahvusrühmadelt. Kõige suurema panuse hispaania keelele on andnud araablased, kes valitsesid Hispaania aladel 8. saj- 15. saj. Rekonkista ehk taasvallutuse ajal hakkasid inimesed liikuma tagasi vallutatud aladele lõunas, tuues endaga kaasa kastiilia keele, mis ajapikku asendas selle rivaali araabia keele. Järgnevate aastate jooksul tekkisid veel erinevad keelenormid Sevillas ja Toledos.[13]

15.-16. saj maadeavastusperioodil levis hispaania keel ka üle mere Ameerikasse, Kanaaridele, Balkanile ja Filipiinidele.[14]16. saj hakatakse baski keelt kasutama kirjanduslikel eesmärkidel.[15]

Kuldajastul (17.saj) muutus kastiilia keel põhiliseks kirjandus- ja hariduskeeleks Galicias ja aladel, kus räägiti katalaani keelt. See põhjustas erinevates piirkondades mitmekeelsuse. 19. saj keskel sai ka katalaani keel kirjandusliku ja kultuurikeele staatuse. [16] Tänapäeval on mõisted “kastiilia” ja “hispaania keel” sünonüümid ja esindavad rahvuslikku keelt [17], mida räägitakse Hispaanias ja 20 riigis Ameerika mandril (k.a Puerto Rico). [18]

Hispaania keele kirjapilt[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania keel kasutab ladina tähestikku ning näeb välja järgnev:

A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, Ñ, O, P, Q, R, S, T, U, V, W, X, Y, Z. (Ch, Ll)[19].

Kasutatakse pööratud küsi- ja hüüumärke ¿ ja ¡ koos tavalistega. Samuti on hispaania keeles kasutusel akuutne hääldusmärk vokaalide peal: á, é, í, ó, ú. See märgib rõhulist silpi, lisaks kasutatakse seda üksiksilbiliste homofooniliste (sama häälduse, kuid erineva tähendusega) sõnade eristamiseks - si (“kui”) ja (“jah”). Ainsad diakriitilised märgid veel on täht ⟨ñ⟩, mida peetakse erinevaks tähest ⟨n⟩ ning mõnikord ⟨u⟩ peal kasutatav treema, näiteks sõnas bilingüe (eesti k "kakskeelne")[20]

Hispaania keele grammatika[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi- ja omadussõna süsteemidel on kaks sugu ja kaks arvu. On olemas ka artikleid, eessõnu ja määrsõnu, millel on ainsuse kesksugu. Hispaania keeles on umbes viiskümmend pööratud verbivormi. Verbi pööramise põhimõtted on järgmised:

  • verbi aeg: minevik, olevik ja tulevik;
  • kaks minevikku: lõpetatud ja kestev minevik;
  • kolm isikut: esimene, teine ja kolmas;
  • kaks arvu: ainsus ja mitmus;
  • kolm verbilist vormi: infinitiiv ehk pöördsõna algvorm, oleviku kesksõna ja mitmuse kesksõna. [21]

Samuti kasutatakse erinevaid verbi vorme, mis väljendavad formaalsust ja mitteformaalsust. Hispaania keele süntaks on eesti keele omale vastupidine, mis tähendab seda, et täiendsõna asetatakse tavaliselt pärast nimisõna (näiteks “gato grande”- “suur kass”, kus “gato” tähendab kassi ja “grande” suurt)[22] Hispaania keel on klassifitseeritud kui subjekt-verb-objekt keel; kuigi, nagu enamus romaani keeltes, on sõnade järjekord varieeruv ja sõltub lausest endast kui süntaksist. [23] Hispaania keel võimaldab ära jätta subjekti määravad asesõnad, sest nad on juba ära näidatud pöörde lõpuga. [24]

Hispaania keele fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania keele hääldus on foneemiline ehk häälduspärane, loetakse, nagu on kirjas, kuid nelja erandiga. Neli peamist fonoloogilist jaotust toetuvad (1) foneemile /θ/ ("theta"), (2) /s/-le silbi lõpus ja selle helimuutusele, mille käigus suuline konsonant kaotab enda algse häälduse ja liigub häälekõrisse, (3) (s)-i hääldusele ja (4) foneemile /ʎ/ (mis muutus y-ks).

  • Foneem /θ/ (hääldatakse kui c enne e-d ja i-d ning ⟨z⟩ mujal) on helitu frikatiiv (nagu inglise keeles thing), mida säilitab enamus Hispaania elanikkonnast, eriti põhja- ja keskosas. Teistes kohtades, näiteks Kanaari saartel, Lõuna-Ameerikas), /θ/ liitub /s/-ga, seda hääldust kutsutakse seseo´ks. Foneemilist kontrasti nimetatakse hispaania keeles distinción´iks.
  • Tähtede ⟨h⟩ (sõna alguses) ja ⟨s⟩ (sõna lõpus) mittehääldamine.
  • Tähele ⟨s⟩ vastab hispaania keeles hääletu susisev [s̺]. Enamus hispaaniakeelsest Ameerikast hääldab seda nagu tavalist s-i.
  • Yeísmo - foneemi /ʎ/ kirjapilt on ⟨ll⟩, hääldatakse kui ⟨j⟩.

Hispaania keele dialektid[muuda | muuda lähteteksti]

Astuuria dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Geograafiliselt eristatakse kolme dialekti - Lääne-, Kesk- ja Ida - keele nimetus sõltub sellest, kus seda räägitakse. Sünonüümid Astuuriaga on järgmised: bable, asturiano y leonés. Seda mõju ei leia ainult Hispaanias, vaid on esindatud ka Miranda do Douros, Portugalis , kus see on ametlikult tunnustatud. Mõned astuuria keele fonoloogilised omadused on (võrdlus kastiilia keelega):

  • Lõppvokaalide sulgemine (e -> i, o -> u): neñu (niño), saltu (salto) või estien (este);
  • Täishääliku i kui ka í sisestamine enne viimast vokaali: fuíu-fue, blandiu-blando;
  • Ladina konsonantliku rühma säilimine: palumbu-paloma;
  • MBR lühendatud m-ks: hombre -> home, lumbre -> lume; [25]
  • Hääliku “n” palataliseerimine (hääldamine hääliku suulaelähedasees keeleasendis [26]): ñariz-nariz; ñalga-nalga;
  • Hääliku “l” palataliseerimine: lluna-luna; llichi-leche;
  • Artiklikasutus omastava asesõnaga: a la mi casa;
  • Mitmuse -as asemel -es: les cases, les vaques (kastiilia keeles las casas, las vacas).[27]
Aragoni dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Aragoni keelt on räägitud Aragonose Püreneede piirkondades. Mõned fonoloogilised tunnused, mis kinnitavad ladina päritolu, on järgmised:

  • Ei hääldata sõnaalgulist f-i: farina-harina;
  • Helitud konsonandid p, t, k: marito (marido); napo (nabo);
  • Säilitatakse esialgsed rühmad -pl, -cl ja -fl: plover (llover), clamar (llamar) ja flamaradapor (llamarada);
  • Sõnalõpu -ico kasutamine: gatico, cielico;
  • Metatees: probe-pobre; pedricar-predicar;[28]
  • Prosoidi aktsendi muutus (prosoidi aksent on silbi hääldamise üks variant): catolíco-católico; arbóles-árboles.[29]
Leóni dialekt[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ei esine yeísmo't;
  • Erisused /s/ ja /θ/ vahel;
  • Osalise hääliku d kaotamine: cantado (“cantao”);[30]
  • Lihtsustatud kaashäälikuühendite p, t, k kasutamine: corruto (corrupto); perfeto (perfecto).[31]
Kastiilia dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Peamine tunnus, mis eristab kastiilia dialekti, on kalduvus muuta kaashäälikute gruppe, nagu näiteks /kt/ (/θt/); aθto/ (/akto/). Hääliku “d” pehme hääldus, mis on tingitud Kastiilia elanike kõnemaneerist: /madriθ/ (Madrid); /deθiθ/ (decid).[32]

Hispaania (ehk kastiilia) kirjakeel põhineb Kastiilia murdel. See on üldiselt arusaadav kõikidele hispaania keele kõnelejatele.[33]

Hispaania lõunamurded[muuda | muuda lähteteksti]

On iseloomulikke tunnuseid, mis eristavad lõunapoolseid murdeid põhjapoolsetest. Need on:

  • Kaashäälikute nõrgendamine: comer (“comé”), vender (“vendé”), animal ("animá"), Madrid ("Madrí");
  • Yeísmo. Ei eristata foneeme /ʝ/ y /λ/;
  • Osasid sõnu hääldatakse häälikute /s/, /d/ ja /θ/ puhul nii, nagu oleks tegemist raske hingamisega ([ma'dri] (Madrid). S-i püüdlus põhjustab selliseid nähtusi nagu kaashäälikute geminatsioon (geminaat- pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi[34]), mis on omavahel kontaktis: abysmal [a'bimmal].[35]

Andaluusia dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

  • Seseo ja ceceo. Seseo eksisteerib Andaluusia lääne- ja keskosas. Andaluusia põhjapiirkond eristab /s/ ja /θ/, samal ajal on see ühenduses lõunaosaga, kus domineerib ceceo.
  • X-i hääldamine (ortograafiline h): coger [ko'he];
  • D-intervokaali kaotamine: comido [ko'mio]; comprado [kom'prao];
  • Heheo. Hääliku “s” hääldamine esimeses silbis: sí [hi]; demasiado [dema'hiao].[36]

Nende tegurite tõttu on andaluusia dialekti kõla teiste dialektidega võrreldes palju pehmem ja voolavam.

Extremadura dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Jagatakse foneetilisi tunnuseid, mida varem näidati x-i hääldamise kaudu või toetuti ladina f-le (mida hääldamisel ei kasutata). Extremadura dialekt on vastupidine aragoni keelele, mis säilitab hääliku f-i esialgse sõna puhul. Lisaks võib kohata Extremaduras seseo nähtust.[37]

Murcia dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Murcias, nagu ka Extremaduras, jagatakse eespool nimetatud foneetilisi tunnuseid (näiteks hääliku x-i kasutamine). Lisaks veel intervokaalse “d” kadumist (Granada -> Graná[38]), yeísmo, seseo (piirkonna lõunaosas).[39]

Kanaari saarte dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Kanaari saarte üks eristavamaid omadusi on hääletu postalveolaarse afrikaadi [t̠ʃ] hääldus, mis kõlab nagu [t̠ʝ]. Selge näide on sõna "muchacho" (poiss), mis hääldatakse nagu [mu't̠ɨat̠ʝo] või muyayo. Samuti eksisteerib Kanaari saartel seseo ja yeísmo.

Hispaania Kanaari saarte dialekt sarnaneb Kariibi mere hispaaniakeelsele murdele, mida iseloomustab hingatud “s”, kaashäälikud ja “h” hääldus.[40]

Gibraltari dialekt[muuda | muuda lähteteksti]

Llanito on kombinatsioon Andaluusia hispaania keelest ja Briti inglise keelest. Gibraltari ja Briti ülemereterritooriumide olemasolu tõttu on tagajärjeks omapärane keelekombinatsioon.[41]

Hispaania keel Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on võimalik hispaania keele filoloogiat õppida peaerialana bakalaureuseõppes Tallinna ülikoolis [42] ja Tartu ülikoolis[43]. Lisaks on Tallinnas kaks keeltekooli, mis on spetsialiseerunud ainult hispaania keelele - Hispaania Maja[44] ja Centro Picasso[45], samuti on see erinevate keeltekoolide õppekavas.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hispaania keel. Ethnologue.com Kasutatud 02.01.2018
  2. Hispaania keel. Ethnologue.com Kasutatud 02.01.2018.
  3. Summary by language size. Ethnologue.com Kasutatud 02.01.2018.
  4. Vergaz, Miguel A."La RAE avala que Burgos acoge las primeras palabras escritas en castellano." El mundo, 7. november 2010. Kasutatud 03.01.2018.
  5. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Cambridge: University Press. https://books.google.ee/books?id=ZjcrhyQlFa0C&pg=PA2&source=gbs_toc_r&cad=3#v=onepage&q&f=false Spanish overseas
  6. Comparán Rizo, Juan José. Raices Griegas y latinas. Ediciones Umbral. p. 17. ISBN 9789685430012. Kasutatud 03.01.2018.
  7. Dworkin, Steven N. 2012. A History of the Spanish Lexicon: A Linguistic Perspective. Oxford: Oxford University Press. p. 83. ISBN 0199541140. Kasutatud 03.01.2018.
  8. Official Languages. United Nations Kasutatud 01.01.2018.
  9. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Indo-European, Latin and Romance. Cambridge: University Press. p. 2-4 [1] Kasutatud 04.01.2018
  10. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Indo-European, Latin and Romance. Cambridge: University Press. p. 2-4 [2] Kasutatud 04.01.2018
  11. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language.The Latin of Spain. Cambridge: University Press. p. 8-9 [3] Kasutatud 04.01.2017
  12. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Moors and Christians. Cambridge: University Press. p. 16-18 [4] Kasutatud 04.01.2018
  13. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Moors and Christians. Cambridge: University Press. p. 16-18 [5] Kasutatud 04.01.2018
  14. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Spanish overseas. Cambridge: University Press. p. 21-22 [6] Kasutatud 04.01.2018
  15. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Standard Spanish. Cambridge: University Press. p. 21-22 [7] Kasutatud 04.01.2018
  16. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language. Standard Spanish. Cambridge: University Press. p. 21-22 [8] Kasutatud 04.01.2018
  17. Penny, Ralph 2002. A History of the Spanish Language.Castilian and Spanish Cambridge: University Press. p. 30 [9] Kasutatud 04.01.2018
  18. Instituto Cervantes. 2014. El español: una lengua viva. Demografía del español: número de hispanohablantes y previsión de crecimiento. p. 7 [10] Kasutatud 02.01.2018
  19. Diccionario panhispánico de dudas. Abecedario. Kasutatud 02.01.2018.
  20. Real Academia Española 1832. Diccionario de la lengua castellana. Tilde. Kasutatud 02.01.2018.
  21. www.esfacil.eu. Modes and tenses in Spanish Kasutatud 03.01.2018
  22. Spanishdict. Adjective placement. Kasutatud 01.01.2018.
  23. Spanish Sentence Structure: A Beginner's Guide Kasutatud 01.01.2018.
  24. Subject Pronouns in Spanish Kasutatud 01.01.2018.
  25. Matey, Ana 2009. Las lenguas de España, formación y evolución, sus variedades dialectales. Preparadores. p. 21. Kasutatud 03.01.2018
  26. Eesti keele käsiraamatu veebilehekülg. Häälikud ja foneemid. Kasutatud 04.01.2018
  27. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  28. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  29. Cáceres Ramírez, Orlando 2015. El acento prosódico. About español, 31.detsember. Kasutatud 03.01.2018
  30. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  31. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  32. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  33. Skrivanek tõlkebüroo: Keeled (hispaania keel). Kasutatud 03.01.2018
  34. Langemets, Margit, Tiits, Mai, Valdre, Tiia, Veskis, Leidi, Viks, Ülle, Voll, Piret 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kasutatud 03.01.2018
  35. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  36. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  37. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  38. García Sánchez, Jerónimo 2017. Diccionario Murciano – Español (en orden alfabético). Saber es práctico, 13.märts Kasutatud 03.01.2018
  39. Conde, Rubén 2016. ¿Cuáles son los dialectos de España? Comunidad Unono, 9.september Kasutatud 03.01.2018
  40. Khodorkovsky, Maria 2008. 10 Spanish Dialects: How Spanish is Spoken Around the World. Altalang, 13. november Kasutatud 04.01.2018
  41. Khodorkovsky, Maria 2008. 10 Spanish Dialects: How Spanish is Spoken Around the World. Altalang, 13. november Kasutatud 04.01.2018
  42. Tallina Ülikool. Bakalaureuseõpe. Hispaania keel ja kultuur. Kasutatud 03.01.2018.
  43. Tartu Ülikool. Bakalaureuseõpe. Hispaania keel ja kirjandus. Kasutatud 03.01.2018
  44. Hispaania Maja. Kasutatud 03.01.2018
  45. Centro Picasso Kasutatud 03.01.2018