22. september
Allikas: Vikipeedia
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | ||||
| 2015 | ||||||
22. september on Gregoriuse kalendri 265. (liigaastal 266.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. september (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1929 – Tallinna Loomakaitse Selts tähistas oma 60. aastapäeva[1].
- 1933 – Läti saadik Roberts Liepiņš esitas oma volitused Riigivanem Jaan Tõnissonile.
- 1935 – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Liiva kalmistu.
- 1935 – seati ametisse Harju-Jaani koguduse õpetaja Alfred Tooming.
- 1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee sisenes Tallinna.
- 1944 – Punaarmee uputas Läti ranniku lähedal põgenikelaeva Moero. 3300–3500-st pääses umbes 650.
- 1980 – Tallinnas puhkesid koolinoorte rahutused. Ligikaudu 500 õpilast läks rongkäigus Dünamo staadionilt Kadriorus kesklinna, kus nad laiali aeti.
- 1989 – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esimene number.
- 1990 – loodi Eesti Vabariiklaste Koonderakond.[2]
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1236 – toimus Saule lahing, milles žemaidid lõid Mõõgavendade ordut, ordumeister Volquin ja suur osa orduvendi langes.
- 1499 – kuulutati välja Šveitsi iseseisvus.
- 1784 – Venemaa rajas koloonia Kodiaki saarel Alaskas.
- 1792 – Prantsusmaa kuulutati vabariigiks.
- 1822 – Jean-François Champollion dešifreeris egiptuse hieroglüüfid.
- 1862 – USA president Abraham Lincoln kuulutas kõik Ameerika Riikide Konföderatsiooni orjad vabaks alates 1. jaanuarist 1863 (USA orje see ei puudutanud).
- 1908 – Bulgaaria kuulutati iseseisvaks kuningriigiks.
- 1922 – Läti võeti vastu Rahvasteliitu.[3]
- 1996 – Austraalias sooritas vähihaige Bob Dent maailma esimese legaalse enesetapu, kasutades esimesena vabatahtliku eutanaasia seadust.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 22. septembril
- 1552 – Vassili IV, Vene tsaar aastatel 1606–1610
- 1601 – Austria Anna, Hispaania infanta, alates 1615. aastast Prantsusmaa kuninganna, 1643–1651 Prantsusmaa regent
- 1741 – Peter Simon Pallas, saksa zooloog, botaanik ja geograaf
- 1791 – Michael Faraday, briti füüsik ja keemik
- 1835 – Aleksandr Potebnja, keeleteadlane
- 1836 – Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev, Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
- 1841 – Andrejs Pumpurs, Läti rahvuseepose "Lāčplēsis" autor
- 1881 – Otto Wille Kuusinen, soome kommunist ja luuletaja
- 1890 – Vladimir Beklemišev, vene zooloog, entomoloog ja parasitoloog
- 1900 – Taavet Avarmaa, eesti jurist, notar ja vandetõlk
- 1904 – Ellen Church, maailma esimene stjuardess
- 1907 – Maurice Blanchot, prantsuse kirjanik, kriitik ja filosoof
- 1912 – Hugo Sutt, eesti laulja
- 1920 – Lev Vassiljev, Eesti geograaf ja kartograaf
- 1924 – Rosamunde Pilcher, inglise kirjanik
- 1925 – Totti Kasekamp, eesti kergejõustiklane ja õpetaja
- 1929 – Hellar Grabbi, eesti kirjastaja
- 1932 – Algirdas Brazauskas, Leedu poliitik
- 1932 – Ingemar Johansson, Rootsi poksija
- 1934 – Mart Niklus, eesti vabadusvõitleja ja publitsist
- 1934 – Helga Nõu, eesti kirjanik
- 1937 – Rein Sikk, eesti ajakirjanik
- 1938 – Dean Reed, ameerika laulja
- 1939 – Rein Saluri, eesti kirjanik
- 1958 – Andrea Bocelli, itaalia pop- ja ooperilaulja
- 1958 – Kristi Burman, eesti kunstnik ja kunstiajaloolane
- 1958 – Neil Cavuto, Ameerika Ühendriikide uudistediktor ja kommentaator
- 1959 – David Bawden, Ameerika Ühendriikide kodanik, vastupaavst Michael I
- 1961 – Tõnu-Andrus Tannberg, eesti ajaloolane
- 1971 – Märtha Louise, kuningas Harald V ja kuninganna Sonja ainus tütar
- 1976 – Ronaldo, brasiilia jalgpallur
- 1988 – Nikita Andrejev, Eestist pärit Venemaa kodakondsusega jalgpallur
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Surnud 22. septembril
- 1952 – Kaarlo Juho Ståhlberg, esimene Soome president
- 1967 – Ilmar Prooso, eesti fotograaf
- 1995 – Bruno Junk, eesti kergejõustiklane
- 2011 – Knut Steen, Norra skulptor
- 2013 – Ardo Juhkov, eesti laulja
- 2013 – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
- Vastupanuvõitluse päev
- Autovaba päev – üle-euroopalist autovaba päeva tähistatakse selle nime all alates 2000. aastast.
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti loomakaitse 60 aasta juubel. Rahvaleht, 24. september 1929, nr. 111, lk. 1.
- ↑ Edgar Savisaar. Peaminister : Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu, 2004, lk. 959
- ↑ Uldis Germanis. Läti rahva elurada. Tartu, 1995, lk. 241