Rõngu mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on Suure-Rõngu mõisast; Rõngu kihelkonnas oli ka Väike-Rõngu mõis ja Rõngu kirikumõis

Kunagise Rõngu mõisa park

Rõngu ehk Suure-Rõngu mõis (saksa keeles Schloß Ringen) oli rüütlimõis Tartumaal Rõngu kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Elva valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rõngu mõisa on esmakordselt mainitud 15. sajandi alguses. Keskajal kuulus mõis Tödwenite aadlisuguvõsale ning mõisakeskuseks oli Rõngu kivist vasallilinnus, mis Liivi sõja ajal jäi varemeisse.[1]

Rootsi võimuperioodil kuulus mõis Flemingitele ja hiljem riigile.

1759. aastal jagati Rõngu mõis Suure-Rõngu ja Väike-Rõngu mõisaks. Esimese omanikuks sai krahv Ludwig Wilhelm von Mannteuffel, kelle suguvõsa omandusse jäi mõis 1875. aastani[2]. 1875–1919 kuulus mõis Anrepitele, mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep[1].

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

18. sajandi lõpus rajati linnusevaremetest umbes sada meetrit ida poole varaklassitsistlik härrastemaja, mis põles 1917. aastal maha. Hoonest on säilinud vaid vundament.[1]

Mõisakompleksist on säilinud ka mõned ümber ehitatud kõrvalhooned ja müürijäänused.[1]

Mõisa kalmistu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,1 km kaugusele idakagusse Tilga küla alale.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 84.
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 411-412 [1].