Tallinn-Väikese raudteejaam
Tallinn-Väikese raudteejaam | |
---|---|
![]() Tallinn-Väikese raudteejaam | |
Asukoht | Juurdeveo tn 25 |
Koordinaadid | 59° 24′ 45,8″ N, 24° 44′ 45,2″ E |
Omanik | Edelaraudtee Infrastruktuuri AS |
Platvormid | 1 |
Avatud | 1900 |
![]() |
Tallinn-Väike ehk Tallinn-Väikese raudteejaam (saksa Reval-Kleinbahnhof), vanadel kaartidel ka Tallinn-Peajaam (vene Ревель-Главное) ja Willjandi Peawaksal (saksa Felliner Hauptbhf), on raudteejaam Tallinna Kesklinnas Kitseküla asumis.
Tallinn-Väikese raudteejaam asub Balti jaamast mööda raudteed 4 kilomeetri kaugusel. Seal asub üks madal perroon (kõrgus 550 mm) pikkusega 150 m, mille ääres peatuvad kõik AS Elroni edelasuunalised reisirongid (liiguvad Viljandi, Türi ja Rapla suunas). Jaamas on kokku 9 raudteed. Balti jaamast Tallinn-Väiksesse sõidab rong umbes 8–9 minutit. Piletihinnalt kuulub jaam I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[1]
Jaama juurde viib Pärnu maanteelt Juurdeveo tänav (kitsarööpmelist raudteed nimetati ka juurdeveoraudteeks). Pärnu maantee ääres kannavad nii trammi- kui ka bussipeatused Tallinn-Väikese nime.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaama nimi tuleneb sellest, et see oli Tallinna kõige olulisem kitsarööpmelise raudtee, millel nii raudtee kui ka veerem olid "väiksemad". Tallinn-Väikese raudteejaamast kulges raudtee edasi viaduktiga üle laiarööpmelise raudtee sadama suunas (vt Tallinn-Sadama raudteejaam), kuid reisirongidele oli see lõppjaam. 20. sajandi alguses oli kasutusel ka nimi Tallinna-Peajaam.
Rongid lõpetasid kitsarööpmelisel raudteel jaamani sõitmise 3. märtsil 1971 ning raudtee asendati laiarööpmelisega.
1. detsembril 1924 langes jaamas vanemkordnik Heinrich Lossmann.
Enne 2014. aastat sõitsid jaamas Edelaraudtee rongid, mille tegevuseks on raudteejaama kõrval tänini alles ka depoo koos oma haruteede võrguga.
Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]
Jaamaga samal ajal rajati kahekorruseline paekivist jaamahoone koos varikatuse ja veetorniga. Pärast kitsarööpmelise raudtee sulgemist (1971) lammutati varikatus, kuid jaamahoone on säilinud. Säilinud on ka veetorn.[2]
Alates 1999. aastast on nii jaamahoone, kui ka Tallinn-Väike jaama veetorn arvel kultuurimälestisena.
Depoo[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinn-Väike vedurite ringdepoo
Tallinn-Väikese vedurite ringdepoo valmis 1930. aasta novembris. Depoo oli algselt 12-kohaline, depoo ees oli pöördsild veduritele[3]. Praegu sealses piirkonnas töötav remonditsehh rajati 1994. aastal[4].
Praegu asub seal AS Edelaraudtee gruppi kuuluv remondiettevõte AS Ühinenud Depoode hallatav Tallinn-Väikese Diiselrongide ja -vedurite depoo (Kauba tänav 3A)[5].
Pilte[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ Eesti kitsarööpmelised raudteed
- ↑ Leete tänava müraprobleemist. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 27. märts 2009
- ↑ Firmast. Ühinenud depood.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinn-Väikese raudteejaam |
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- Jaamahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
- Veetorn kultuurimälestiste riiklikus registris
- Teetööliste riistakuur kultuurimälestiste riiklikus registris
- Pagasiait kultuurimälestiste riiklikus registris
- FOTO: Tallinn-Väike raudteejaam aastal 1998; Baltic Trains Picture Gallery
Eelnev peatus | ![]() |
Järgnev peatus |
![]() |
![]() |
Liiva ![]() |