Muhu

See artikkel räägib saarest; valla kohta vaata artiklit Muhu vald; laeva kohta vaata artiklit Muhumaa (laev).

---

Muhu
Muhu saar
Koordinaadid	58° 36′ N, 23° 15′ E
Pindala	204,86 km²
Rannajoone pikkus	137,41 km
Elanikke	2121 (2025)https://www.muhu.ee/ 10,4 in/km²

Muhu on saar Saare maakonnas. Pindalaga 204,86 km² on see suuruselt kolmas saar Eestis.

Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.

Saaremaaga ühendab Muhu saart Väikese väina tamm. Kuivastu sadama ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.

Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid ja Viirelaid.

Saare järgi on nime saanud siluri Jaagarahu lademe Muhu kihistu.

Nimi

Muhu nimi on arvatud pärinevat saare ajaloolisest rootsikeelsest nimest Moon, mille aluseks olev rootsikeelne sõna tähendavat valget liiva. Rootsi nimest tulenevad ka saksakeelsed nimed Moon ja Mohn (võib tekitada segadust Mohni saarega) ja omakorda sellest tulenev venekeelne Моон (hääldus [moon]), mida võib kohata vanematel kaartidel.

Loodus

Üügu pank Muhu saarel

Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.

Muhu põhjaosas asuvad Seanina (saare põhjatipp) ja Tammiski nukk (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem Lepanina. Kõinastu laiu poole eendub Võrgusääre nukk, mis madala veetaseme korral jätkub Kõinastu leena. Kesselaiu vastas asub Püssinina. Muhu lõunatipp asub Ahenda poolsaarel Suurlaiu juures. Teised neemed on Vanasillanukk, Luutsenukk, Villema nina, Paljaslao nukk, Koeranina, Adjanina, Üllissaare nina, Kalama nina.

Ajalugu

Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument "Leinav ema"

Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.

Esimesed inimesed asusid sinna elama umbes 2500 eKr.

13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Liivimaa ordu Maasilinna foogtkonda. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste Liivimaa ordu aladega Taanile. Pärast Liivi sõda ja Taani-Rootsi vahelisi Põhjamaade seitsmeaastast sõda, Kalmari sõda ja Torstensoni sõda jäi saar lõpuks Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Venemaa keisririigile ja kuulus Kuressaare kreisiga Liivimaa kubermangu.

1894. aastal hakati ehitama Muhu saart Saaremaaga ühendavat Väikese väina tammi. Tamm avati 27. juulil (vkj 15. juulil) 1896. Algul nimetati see Liivimaa kuberneri Mihhail Zinovjevi auks Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm).

1918. aastast kuulub saar Eesti Vabariigile. Teise maailmasõja ajal ja pärast seda oli see okupeeritud Nõukogude Liidu poolt. Lühikest aega teise maailmasõja ajal oli ka Saksamaa võimu all. 1991. aastal Nõukogude okupatsioon lõppes.

Pilte

• 
  Muhu Muuseum
• 
  Muhu kirik
• 
  Mõega küla
• 
  Koguva sadam
• 
  Andruse talu tuulik
• 
  Koguva küla Hansu talu saun

Muhu kultuuriloos

Muhumaalt pärineb terve rida eesti kirjanikke: Raissa Kõvamees, Aadu Hint, Juhan Smuul jt. Muhu elulaadi on humoristlikult kajastanud Juhan Smuul teoses "Muhu monoloogid" (1968) ja misantroopselt Katrin Pauts raamatus "Minu Muhumaa" (2018).

Saksa 1932.–1933. aasta filmis "Das Meer ruft" toimub tegevus Muhu saarel.

Muhu saarel on tegutsenud Eesti Kunstnike Liidu kunstiresidentuur, kus on kaks galeriiruumi. Residentuuriga on seotud ka 2015. aastast toimunud kunstifestival Futu Muhu ja graafikanädal Muhu Print, mille käigus valminud teoseid on Muhu galeriide kõrval eksponeeritud Tallinnas ARS Kunstiruumis või Kadrioru galeriis.

Vaata ka

• Muhu kihelkond
• Muhu murrak
• Muhu Muuseum
• Muhu radaripost

Kirjandus

• Katrin Pauts, "Minu Muhumaa: lühike libahuntide ajalugu", 2018 (memuaarid)
• Ago Rullingo, "Muhumaa: loodus, aeg, inimene" (ülevaateteos). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2001, 664 lk
• Enno Väljal, "See on Muhumaa", Tallinn: Olion, 1992, 107 lk, ISBN 5450005709
• Juhan Smuul, "Muhu monoloogid" - "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk". Tallinn, Eesti Raamat, 1968

Välislingid

• Muhu Turismi Assotsiatsioon
• Eda Maripuu, "Muhulased mööda ilma laiali", Saarte Hääl, 28. veebruar 2020
• "Suur reisiväljaanne valis Eesti saare üheks maailma rahustavaimaks paigaks", Postimees, 7. august 2017