Nobeli auhind

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Nobelist. Lisateavet artikli arutelust
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt.

Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Selle pälvinu on nobelist.

Nobeli auhinna saajad määravad Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (füüsika ja keemia alal), Kuninglik Meditsiiniinstituut (füsioloogia ja meditsiini alal), Rootsi Akadeemia (kirjanduse alal) ja Norra parlamendi Nobeli komitee (rahuauhinna). Komiteesid abistavad nelja Nobeli instituudi esindajad (3 instituuti asuvad Stockholmis, 1 on Oslos). Need komiteed pöörduvad iga aasta septembris kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata. Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tšeki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna.

Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia.

Nobeli auhind määratakse ühele isikule harilikult ainult üks kord, erandina on 2 auhinda saanud Marie Curie, Linus Pauling, John Bardeen ja Frederick Sanger. Surnud isikule auhinda ei määrata, erandina on postuumselt pälvinud auhinna rootsi kirjanik Erik Axel Karlfeldt (1931) ja ÜRO peasekretär Dag Hammarskjöld (1961. a. rahuauhind).

Esimesed auhinnad anti välja Alfred Nobeli viiendal surmaaastapäeval 1901. Mõnel aastal pole sobivaid kandidaate leitud või on auhinnad andmata jäänud sõja tõttu.

Nobeli auhinna suurus (Rootsi kroonides)[muuda | muuda lähteteksti]

Nobeli auhinna fondi haldab Nobeli Fond. Esialgu koosnes fond Alfred Nobeli pärandist 31 miljoni Rootsi krooni väärtuses. Fondi rahad on investeeritud rahvusvahelistel börsidel üle maailma ja protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal 5 võrdseks osaks, mis antakse isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu.

Fond kaotas 2008. aasta majanduskriisi tõttu oma väärtusest 22,3 protsenti. 2009. aasta lõpuks oli fondi väärtus 3,11 miljardit Rootsi krooni, mis on kolmandiku võrra väiksem kui buumi tipus kümme aastat varem, siiski on kõigi kuue preemia hind, mis 2010. aastal välja anti, jätkuvalt kümme miljonit Rootsi krooni.

Aasta Ühe auhinna summa
1901 150 782
1910 140 703
1920 134 100
1923 114 935
1930 172 947
1940 138 570
1950 164 304
1960 225 987
1970 400 000
1980 880 000
1990 4 000 000
2000 9 000 000
2004 10 000 000
2010 10 000 000
2012 8 000 000

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Nobeli auhinnad
Füsioloogia või meditsiin | Füüsika | Keemia | Kirjandus | Rahu
Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks