Victoria (Suurbritannia)

Allikas: Vikipeedia
Victoria

Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 181922. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876. aastast India keisrinna.

18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 18371901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015. aastal ületas.

Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Ta ema oli sakslanna ja kõik emapoolsed esivanemad sakslased. Oma saksa päritolu pidas ta väga tähtsaks ning pööras oma isapoolsetele inglise sugulussuhetele vähem tähelepanu.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Victoriat kujutav maailma esimene postmark aastast 1840


Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus ta endasse ja temast sai "Windsori lohutamatu lesk".

Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII võtsid endale pärast ema surma voli otsustada, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning lasksid need peaaegu viimseni hävitada.

Victoria ajastu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viktoriaanlik ajastu
1851. aasta maailmanäituse avamine Londoni Hyde Parkis asunud Kristallpalees

Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all, mis andis uuele, pulseerivale ja Atlandi-ülesele maailmale kuju. See oli tööstusrevolutsioonist pakatav periood, mille jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium ning jõudsalt arenes nii raudteendus, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga ülekaalukalt maailma võimsamaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest ja isegi Venemaast.

Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle 6 miljoni inimese. Sellest oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti enda kolooniatest kui Euroopa vaesematest osadest. Ühel hetkel moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgeneved iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksem oli juudi kogukond.

Sajandi lõppedes võtsid tärkavad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt maailmaliidri tiitli. Seejärel tekkis Suurbritannia kõrvale veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, kus arendati rasketööstust ning ehitati üles vägev armee ja merevägi. Antud olukorda, teineteisemõistmatust ja käärimist Euroopa impeeriumite vahel peetakse Suure Sõja alguse ja selle lahinguväljade peamiseks ajendiks.

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus. Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert. Neil oli üheksa last:

Lapselapsi sündis kokku 48.

Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Hongkongi erihalduspiirkonna keskus, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.

Eelnev:
William IV
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna
18371901
Järgnev:
Edward VII

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]