Mine sisu juurde

Beļava mõis

Allikas: Vikipeedia
Beļava mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 56
Beļava mõisa häärber

Beļava mõis (saksa keeles Kortenhof, vanasti ka Buchholzhof, läti keeles Beļavas muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas Pilskalnsi külas.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis on kujunenud kolmest valdusest: aastal 1489 Eberhard Binzile antud maast, aastal 1505 Andreas von Hagenile antud maast ja aastal 1550 Hans Buchholtzile eraldatud mõisast. Sigismund III andis kõik need valdused Theophil Wirzowskyle, kes müüs need edasi Andreas Wirzowskyle, kes need omakorda 2400 kuldna eest George Buchholtzile edasi müüs. Poola ajal olid mõisa omanikuks veel keegi Modorofsky ja Bielkowsky. Edasi läks mõis Rootsi riigi valdusse. Rootsi ajal kuulus mõis Bülowitele, nende järgi on mõis ka oma lätikeelse nime saanud.[1]

Aastal 1683 sündis mõisas Magdalene Elisabeth von Hallart, kellest kujunes Vidzeme vennastekoguduste tähtis toetaja. Aastal 1725 ostis mõisa Otto Hermann von Vietinghoff. Põhjasõja järel läks mõis Bergide suguvõsa valdusse, kui Otto Hermann selle Friedrich Georg von Bergile müüs. Siis jagunes valdus ka Beļava ja Nagliena mõisaks. Aastal 1834 omandas mõlemad mõisad 76 000 rubla eest Alexander von Berg.[2] Bergid püstitasid aastal 1750 ka mõisa barokkstiilis häärberi. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg lasi mõisa parki rajada kõigile jumalatele pühitsetud kabeli. Agraarreformi järel asutati mõisa häärberisse kohalik kool.

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]

Beļava mõisa hoonetekompleks on muinsusmälestisena riikliku kaitse all,[3] sealhulgas on kaitse all park,[4] mõisa juustuhoidla,[5] häärber,[6] häärberi trepid,[7] kaks häärberi ahju,[8][9] ahi-kamin,[10] 14 ust,[11][12][13][14] 5 toa interjöörid,[15] seinakapp[16] ja 28 põrandaplaati.[17] Sealne vanim ehitis on häärber, ülejäänud osa mõisakompleksist rajati XIX sajandil ja ehitati sajandi lõpus või XX sajandi alguses ümber. Häärberis asus võõrandamise järel vallakool, tänapäeval asub seal kohalik algkool.

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Nagliena mõisaga 9 ja 3/8 adramaad, sellele allus 290 mees- ja 319 naishinge.[18]

Aastal 1627 oli Beļava mõisa suurus koos Nagliena mõisaga kokku 8 ja 1/4 adramaad, sellest 3/4 adramaa jagu oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisadel adramaid 4 ja 1/4. Aastal 1688 kuulus mõisadele adramaid 6 ja 3/8, ent aastal 1734 oli neid 6 ja 1/4. Aastal 1758 oli mõisa suurus 5 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 11 ja 3/5 adramaad.[19] Aastal 1832 oli mõisal 11 ja 2/5 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 4 ja 2/80, lisaks allus mõisale 11 ja 75/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[20]

Agraarreformi eel aastal 1920 kuulus mõisale 1456 hektarit maad.

Karjamõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis – Blankekaln.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 250-251.
  2. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 399.
  3. ↑ Beļavas muižas apbūve
  4. ↑ Parks
  5. ↑ Siernīca
  6. ↑ Pils
  7. ↑ Kāpnes
  8. ↑ Krāsns
  9. ↑ Krāsns
  10. ↑ Krāsns - kamīns
  11. ↑ Durvju komplekti (8)
  12. ↑ Durvju komplektis
  13. ↑ Durvju komplekti (4)
  14. ↑ Durvju komplektis
  15. ↑ Interjera dekoratīvā apdare (5 telpās)
  16. ↑ Sienas skapis
  17. ↑ Flīzītes (28)
  18. ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 282.
  19. ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 247.
  20. ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 393.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Beļava_mõis&oldid=7070409"