Claes Åkesson Tott

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Rootsi sõjaväelase kohta; Rootsi krahvi kohta loe artiklit Claes Tott.

Claes Åkesson Tott (Klas, Clas, Klaus, Claus; umbes 1530–1590) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Ta sündis Åke Claussoni (Tott) ja Ingeborg Siggesdotteri (Sparre) pojana.

1561. aastal löödi ta kuningas Erik XIV kroonimispidustuste ajal rüütliks.

Liivi sõja ajal oli vahemikul 6. november 15721574 sõjavägede ülemjuhataja Eestimaal (Eestimaa asehaldur). 23. jaanuaril 1573. aastal juhtis võidukalt Rootsi vägesid venelaste vastu Koluvere lahingus, mille järel läänistati talle endine Lihula komtuuri majandusmõis – Matsalu mõis. 1574 piiras ta ebaõnnestunult Rakvere ja Toolse linnust.[1]

1576. aastal sai riiginõunikuks, sama aasta 26. septembril kogu Soome asehalduriks ja 1579 Stockholmi lossi ülemaks. 1583. aastal oli ta venelastega Pljussa vaherahu sõlmimise komissar ja 1586 Soome ja Karjala kuberner ja laaman.[2]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Tott abiellus 1558 Ingeborg Clasdotter Gyllenstiernaga ja 1570 Kerstin Henriksdotter Horniga, kes oli Henrik Klasson Horni tütar.

Tema poeg teisest abielust Henrik Klasson Tott (surnud 1603), abiellus Erik XIV vallastütre Sigridiga (1566–1633).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835, lk.349–350
  2. Georg Gezelius: Försök til et biographiskt Lexicon Öfver Namnkunnige och Lärde svenske män. D. 3, S-Ö., 1780, lk.288

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Hans Björnsson till Lepas
Eestimaa kuberner
15721574
Järgnev:
Pontus de la Gardie