Viikingilaev
Viikingilaev oli viikingite ajal enamasti ainult viikingite poolt kasutatud veesõiduk, millega liiguti nii merel kui ka siseveekogudel.[1]
Viikingid seilasid Skandinaavia poolsaare ranniku läheduses ristkülikukujuliste purjedega alustel juba 7. sajandil. Viikingid ehitasid kolme eri tüüpi laevu – pikklaevad, laiema kerega kaubalaevad (knarr) ja rannikusõidul kasutatud väiksemad kaubaveo- ja kalastuslaevad (karves). Pikklaevadega käidi sõja- ja rüüsteretkedel ning kaugetel avastusretkedel, kuid neid kasutati ka kaubalaevadena. Pikklaevad olid varustatud nii aerude kui ka purjega.[1]
Viikingite ajastut (ajavahemik 793–1066 pKr) poleks olnud ilma nende kuulsate pikklaevadeta. Need olid kiired, vastupidavad ja hea manööverdamisvõimega, mistõttu pääsesid viikingid oma laevadega kõikjale. Laevade kuni 15 sõlmeni ulatuv kiirus ületas kõigi tolleaegsete aluste oma. Laevadel oli lame põhi, mis võimaldas nendega liikuda ka kalda lähedal ja jõgedel. Pikklaev võis seilata kõigest 90 cm sügavusega vees. Suurimad laevad olid 30 m pikkused ja võtsid pardale 60 meest.[1]
Viikingilaevadel oli liikumiseks kaks võimalust – aerud ja purjed. Laevade liikumine sõltus tuultest, aere kasutasid nad ainult abivahendina kalda lähedal, kus tuul polnud kuigi tugev. Rüüsteretke ajal võis tuule suund muutuda, mistõttu oli aerutamise abil võimalik vajadusel alati kiiresti põgeneda. Kuna aluse vöör ja ahter olid ühesugused, andis see viikingitele võimaluse pärast röövretke laevaga otseteed merele tagasi pöörduda. Viikingilaevu juhiti aluse tagaosas külgedel asetsevate tüüraerudega.[1]
Oma rüüsteretkedel võtsid viikingid lahkudes endaga kaasa ka hulgaliselt rüüstatud vara, mis pidi laeva ära mahtuma. Hilisemal viikingite ajal, kui vähenesid rüüsteretked ja viikingid hakkasid tegelema kaubavahetusega, võeti kodunt lahkudes merereisile kaasa puidust vaatides mitme tonni jagu erinevaid kaupu, lisaks vahel ka kariloomi. Alates 840. a. võtsid viikingid oma kaubalaevadega mereretkedele kaasa ka hobuseid, mis võimaldas neil rünnata sisemaal täiesti ettearvamatust suunast. Teatud mõttes olid nende alused seetõttu kombinatsioon aerudega sõja- ja kaubalaevast.[1]
Lõpuks jõudsid nad oma merekindlate laevadega Põhjamerelt 793. a. Inglismaale ja hiljem ka Vahemerele. Viikingid olid oma laevadega ajast ees, nende aluste ehituspõhimõtteid kasutati ka hiljem mitmesaja aasta jooksul.[1]