Dünamiit

Allikas: Vikipeedia
Dynamiidi diagramm.
  1. Nitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent).
  2. Kaitsekiht lõhkematerjali ümber.
  3. Kapseldetonaator.
  4. Detonaatori külge ühendatud elektrijuhe või süütenöör.
Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks Douglase tammi ehitusel USA-s 1942. aastal.

Dünamiit on lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriini segust diatomiidi või teiste absorbentidega nagu savi või saepuru. Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel Geesthachtis Saksamaal, ta ptenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andis uuele ainele nime vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.

Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".