Friedrich Wilhelm Rembert von Berg

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
	Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
Sünniaeg	(vkj 15. mai) 27. mai 1794; Sangaste mõis
Surmaaeg	(vkj 6. jaanuar) 18. jaanuar 1874 (79-aastaselt); Peterburi
Rahvus	baltisakslane

Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (vene keeles Фeoдор Фeoдорович фон Берг või Фридрих Вильгельм Ремберт фон Берг; 15. (vkj)/ 27. mai 1794 Sangaste mõis, Tartumaa – 6. (vkj) / 18. jaanuar 1874 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane. Berg oli kindraladjutant (1831), Riiginõukogu liige (1852), Soome kindralkuberner (1854–1861), Poola asekuningas (1863–1874), kindralfeldmarssal (1866) ja Vene Geograafiaseltsi auliige (1870).^[1]

Päritolu ja noorpõlv

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg sündis Beļava ja Sangaste mõisniku Friedrich Georg von Bergi (1763–1811) ja Gerdruta Wilhelmine von Ermesi (1775–1841) vanima pojana. Tal olid nooremad vennad Gustav, Magnus ja Alexander.^[2]

Friedrichi ja tema vendade koduõpetaja oli hilisem tuntud astronoom Wilhelm Struve.^[3]

Berg õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis^[4] ja aastatel 1810–1812 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.^[2]

Napoleoni sõjad

1812. aastal tungis Napoleon I oma vägedega Venemaale. Berg lahkus Tartu Ülikoolist ja astus vabatahtlikult junkruna Liepāja jalaväepolku. Polk kuulus Riia korpusesse, mida juhatas Magnus Gustav von Essen. Tänu haridusele ja keeleoskusele viidi ta peatselt korpuse kortermeistri teenistusse (staabitööle). Augustis ülendati Berg alamporutšikuks ja viidi üle keisri kaaskonna kortermeistri osakonda.^[5]

Aastail 1813–1814 võttis ta partisanina kindraladjutant Pavel Goleništšev-Kutuzovi ja kindralmajor Friedrich Karl von Tettenborni alluvuses osa sõjategevusest Saksamaal, sealhulgas Leipzigi lahingust.^[5]

1814. aastal teenis ta staabikaptenina kaardiväe peastaabis ning osales sõjategevuses Prantsusmaal, sealhulgas Brienne'i, Vauchamps'i, Bar-sur-Aube'i, Arcis-sur-Aube'i, La Fère-Champenoise'i ja Pariisi lahingust.^[5]

Hilisem karjäär

Pärast sõda reisis krahv Berg Šveitsis, Itaalias ja Balkanil.^[1] Itaalias oli tema ülesanne koguda salaja teavet karbonaaride kohta.^[5]

1820 läks ta erru (polkovniku auastmes^[2]) ja asus kolleegiumiassessori teenistusastmes tsiviilteenistusse. Ta teenis Venemaa keisririigi Müncheni, Rooma ja Napoli saatkonnas. 1823–1825 sooritas ta kaks sõjalis-topograafilise eesmärgiga ekspeditsiooni Kaspia mere piirkonda. Alates 1826 teenis ta nõunikuna Venemaa saatkonnas Istanbulis.^[1]

Järjekordse Vene-Türgi sõja alguses 1828 astus Berg taas sõjaväkke ja osales sõjas 2. armee kindralkortermeistrina (staabiülemana). 1831 osales ta Poolas Novembriülestõusu mahasurumisel ja Varssavi vallutamisel. 1843 ülendati ta jalaväekindraliks ja määrati Venemaa sõjaväe peastaabi kindralkortermeistriks.^[1]

Ungari sõjakäigu ajal 1849 oli Berg Austria keisri Franz Joseph I juures Austria ja Venemaa sõjavägede juhatajate vahendaja (sideohvitser). 1853 määrati ta Eestimaal asuvate vägede ülemjuhatajaks.^[1]

Krimmi sõja ajal (1853–1856) oli Berg vägede juhataja Eestimaa kubermangus ja korraldas Läänemere rannikul kindlusehitiste rajamist.^[6] Kui Briti–Prantsuse laevastik blokeeris Venemaa Läänemere sadamaid ja nende seas ka Tallinna sadamat, laskis Eesti alal tegutsevate Venemaa keisririigi vägede ülemjuhataja jalaväekindral ja Soome kindralkuberner Berg 24 tunni jooksul lammutada Tallinna Köismäe alevi elamud ja hävitada aiad, kartes dessanti.

1854–1861 oli ta Soome kindralkuberner. Teenete eest Soome valitsemisel tõsteti Berg 1856 Soome Suurvürstiriigi krahviseisusse.^[1]

1863. aasta märtsis määrati ta Poola kuningriigi asehalduri asetäitjaks ning mais asehalduriks ja sõjavägede ülemjuhatajaks. Berg saabus Poola kuningriigi pealinna Varssavisse 1863. aastal, just 1863–1864 toimunud ülestõusu kõrgpunktis, ja juhtis ülestõusu mahasurumist.

Poola mässulised tegid talle 7. septembril 1863 atentaadi, heites tema tõlla pihta 5 granaati. Berg ei saanud kannatada, kuid karmistas Poola kuningriigis karistuspoliitikat, mis oli tingitud sõjaolukorrast: sõjaväljakohtute kasutamine, avalike hukkamiste kasutuselevõtt, kontributsioonide nõudmised eriti Venemaa keisririigi riigiusu (õigeusu) vastu tegutsevailt katoliku usku vaimulikelt, ringkäendus jms. 1865 sai ta kindralfeldmarssali auastme, 1866 lahkus asehalduri kohalt ja asus Riiginõukogu liikmena tööle Peterburis.

Berg oli Nikolai Kindralstaabi Akadeemia aupresident ning Leedu ihukaardiväepolgu, 10. Uus-Ingeri jalaväepolgu, 12. Astrahani grenaderipolgu ja 52. Preisi jalaväerügemendi aušeff. Ta oli polgu/ rügemendi formaalne ülem, kes ei tegelnud üksuse igapäevase väljaõppe ja tegevusega.

Berg suri 6. jaanuaril 1874 Peterburis ja maeti Liivimaal asuvasse Beļava mõisa.

Auastmed

Sõjaväeteenistus

Aasta	Kuupäev	Auaste
1812	26. juuli	praporštšik
1812	august	porutšik
1814		staabikapten
1828	1. jaanuar	kindralmajor svita
1831	22. august	kindraladjutant
1831	5. september	kindralleitnant
1843	10. oktoober	jalaväekindral
1866	28. oktoober	kindralfeldmarssal

Tsiviilteenistus

Aasta	Kuupäev	Auaste
1820		kolleegiuminõunik
1822		tõeline riiginõunik

Õukonnateenistus

Aasta	Kuupäev	Auaste
1822		kammerhärra

Autasud

Püha Anna ordeni III klass (1813)
Preisimaa Pour le Mérite orden (1813, kuldkroon 1864)
Püha Vladimiri ordeni IV klass (koos lindiga) (1814)
Püha Anna ordeni I klass (1828, keisrikroon 1831)
Püha Georgi ordeni IV klass (1829)
Püha Vladimiri ordeni II klass (1829)
Valgekotka orden (1833)
Preisimaa Punase Kotka ordeni I klass (1835)
Püha Aleksander Nevski orden (1838, briljandid 1845)
Preisimaa Musta Kotka orden (1845, briljandid 1865)
Püha Vladimiri ordeni I klass (1848)
Madalmaade Madalmaade Lõvi ordeni suurrist (1849)
Austria Kuningliku Ungari Püha Stefani ordeni suurrist (1849)
Püha Andreas Esmakutsutu orden (koos mõõkadega) (1855, briljandid 1861)
Rootsi Seeravi orden (1859, briljandid 1860)
Kreeka Lunastaja ordeni suurrist (1868)

Perekond

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg abiellus 1839. aastal krahvinna Leopoldine Cigognaga (surnud 1874). Abielust lapsi ei sündinud.^[2]

Krahv Berg lapsendas oma venna Gustavi surma (1861) järel tema pojad Friedrichi, Alexandri (1847–1898) ja Georgi (1849–1920) ning pärandas neile krahvitiitli.

Esivanemad

Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi esivanemad
Krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg (1794–1874)	Friedrich Georg von Berg (1763–1811)	Gotthard Ernst von Berg (1714–1766)	Gotthard Wilhelm von Berg (1682–1756)	Gustav Eberhard von Berg (1656–1715)
				Christina von der Pahlen
			Eva Helene von Helmersen (1695–1756)	Gustav Gotthard von Helmersen (1655–1701)
				Katharina Meyer von Güldenfeld (1659–1724)
		Helena Juliane von Funcken (1723–1785)	Gustav Heinrich von Funcken (1681–1761)	Rembert von Funcken (1632–1709)
				Helena von Uexküll-Gyllenband
			Ulrika Katharina Clodt von Jürgensburg	...
				...
	Gertruta Wilhelmine von Ermes (1775–1841)	Kaspar Wilhelm von Ermes	...	...
				...
			...	...
				...
		Helene Margarethe von Krüdener (1751–1778)	Otto Heinrich von Krüdener (1716–1770)	Georg Ludwig von Krüdener (suri 1729)
				Barbara Margaretha von Koskull (1678–1763)
			Gertruda Elisabeth von Taube (1722–1773)	Reinhold Friedrich von Taube (1679–1757)
				Anna Helene von Liphart (1690–1753)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 "Фёдор Фёдорович (Фридрих Вильгельм Ремберт) фон Берг". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2009. Vaadatud 24. august 2009.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930. lk. 662
↑ Tõnu Viik "F.G.W Struve Maa kuju täpsustajana"
↑ Allan Liim. Saksa koolidest Tartus 19. sajandil. "Tartu, baltisakslased ja Saksamaa". Artiklikogum. Koostajad: Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu Ülikool, Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, lk 145
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Б.И. Соловьев "Генерал-фельдмаршалы России". Феникс. Doni-äärne Rostov. 2000
↑ Jüri Kotšinev. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. Kultuur ja Elu 2/2018

Kirjandus

Загаворы и покушение на жизнь наместника его Императорского Величества в царстве Польском и главнокомандующего войсками Варшавского Военного Округа генераль-фельдмаршала Графа Берга. Польские конспирационные общества, комитеты и жонды с 1857 по 1869 год/ составил по документам М. П. Устимович. Варшава 1870
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland. Görlitz 1930, lk 662
Maria Berg. Krahv Bergi poola masurka. Soome keelest tõlkinud Mart Mäger. Tallinn: Kupar, 1995, ISBN 9985610571
Alo Särg. Kuulsaid Balti aadlikke: Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. Tallinn 2005, ISBN 9985681614

Välislingid

Friedrich Wilhelm Rembert von Berg – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Eelnev Aleksandr Menšikov	Soome kindralkuberner 1855–1861	Järgnev Platon Rokassovski

[Fjodor_Fjodorovitš-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 "Фёдор Фёдорович (Фридрих Вильгельм Ремберт) фон Берг". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2009. Vaadatud 24. august 2009.

[Estland-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland" Görlitz. 1930. lk. 662

[YNket-3] Tõnu Viik "F.G.W Struve Maa kuju täpsustajana"

[J95n9-4] Allan Liim. Saksa koolidest Tartus 19. sajandil. "Tartu, baltisakslased ja Saksamaa". Artiklikogum. Koostajad: Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu Ülikool, Saksa filoloogia õppetool. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, lk 145

[hrono-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Б.И. Соловьев "Генерал-фельдмаршалы России". Феникс. Doni-äärne Rostov. 2000

[6] Jüri Kotšinev. Friedrich Wilhelm Rembert von Berg. Kultuur ja Elu 2/2018

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]