Vesikond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Veekogu vesikond (varem ka: bassein) on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse.

Varem peeti mõistet "vesikond" sünonüümseks mõistega "valgla", praegu on seda mõistet kasutatud enamjaolt veemajanduslikus kontekstis, mõeldes viimase all üht või mitut naabervalglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmavat maismaa- ja mereala[1].

Pindala järgi on kõige suuremad ookeanide vesikonnad, järgnevad mere või lahe vesikonnad, järve vesikonnad ja jõgikonnad.

Maailma suurimad vesikonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Ookeanide vesikonnad. Halli värviga on kujutatud äravooluta alad.

Eesti vesikonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ala jaguneb kolme suurema vesikonna – Väinamere-Liivi lahe (käsitletud ka Liivi lahe vesikonnana), Soome lahe ja Peipsi järve–Narva jõe vesikonna vahel. Mõnikord tuuakse neljandana välja ka saarte vesikond.

Tunnustatud vesikondade jaotus pärineb ka Arvi Järveküljelt, kes eristab 6 vesikonda [2]:

  1. Peipsi-Võrtsjärve vesikond
  2. Soome lahe vesikond
  3. Väinamere vesikond
  4. Liivi lahe vesikond
  5. Hiiumaa vesikond
  6. Saaremaa vesikond

Vesikonnad Veeseaduse järgi[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi Veeseaduse [1] § 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruse [2] järgi eristatakse Eestis kolm vesikonda ja kaheksat alamvesikonda:

  1. Lääne-Eesti vesikond;
  2. Ida-Eesti vesikond;
  3. Koiva vesikond.

Alamvesikonnad:

  1. Viru alamvesikond (kuulub Ida-Eesti vesikonda);
  2. Peipsi alamvesikond (kuulub Ida-Eesti vesikonda);
  3. Võrtsjärve alamvesikond (kuulub Ida-Eesti vesikonda);
  4. Harju alamvesikond (kuulub Lääne-Eesti vesikonda);
  5. Matsalu alamvesikond (kuulub Lääne-Eesti vesikonda);
  6. Pärnu alamvesikond (kuulub Lääne-Eesti vesikonda);
  7. Läänesaarte alamvesikond (kuulub Lääne-Eesti vesikonda);
  8. Pandivere põhjavee alamvesikond (kuulub nii Ida-Eesti vesikonda kui ka Lääne-Eesti vesikonda).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda
  2. Arvi Järvekülg. Eesti jõed. Tartu Ülikooli Kirjastus. 2001

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]