2. Diviis

Allikas: Vikipeedia
2. Diviis
Tegev 24. detsember 1918 – 1940
Riik Flag of Estonia.svg Eesti Vabariik
Liik jalavägi
Suurus diviis
Tähtpäevad 24. detsember 1918
Lahingud Eesti Vabadussõda
Ülemad
Märkimisväärsed
ülemad
Viktor Puskar

2. Diviis oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väekoondis aastatel 1918–1940.

Diviisi staap asus Tartus.

Diviisi rajooni kuulusid:

Juhtkond ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Diviisiülemad[muuda | muuda lähteteksti]

  • polkovnik Ernst Limberg, 2. Diviisi ülema kt, 23. – 25. detsember 1918,
  • polkovnik Viktor Puskar, 2. Diviisi ülema kt, 25. detsember 1918 – 2. jaanuar 1919,
  • polkovnik Johan Unt, 2. Diviisi ülem, 28. jaanuar 1919[4]
  • polkovnik Viktor Puskar, 2. Diviisi ülem, 19. veebruar 1919 – 21. juuli 1920,
    • Eduard-Alfred Kubbo, 2. Diviisi ülema abi, 3. aprillist 1919 – Vabadussõja lõpuni,
    • Siegfried Pinding, 2. Diviisi ülema teine abi, 3. aprillist 1919 – Vabadussõja lõpuni,
  • kindralmajor Otto Heinze, 1921,
  • kindralmajor Ernst Põdder, 1. jaanuar 1921 – 31. oktoober 1926,
  • Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 1. november 1926 – 3. märts 1927,
  • kolonel Eduard-Alfred Kubbo, 2. Diviisi ülema kt, märts 1927 – märts 1929,
  • Nikolai Reek, 2. Diviisi ülem, 4. detsember 1928 – 6. märts 1934,
  • kindralmajor Jaan Kruus, 1. september 1936 – 1940
2. Diviisi Staap
Tegev 24. detsember 1918 – 1940
Ülemad
Märkimisväärsed
ülemad
Konrad Rotschild
Viktor Mutt

Diviisi staabiülemad[muuda | muuda lähteteksti]

Polkovnik Viktor Puskar

2. Diviis Vabadussõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru, Petseri maakond.

Vabadussõja alguses moodustati Lõunarinde üksustest 8. detsembril 1918 esialgu 1. Eesti brigaad polkovnik Ernst Limbergi juhtimisel.

24. detsembril reorganiseeriti 1. brigaad 2. diviisiks, 2. diviisile allusid 2., 3. ja 6. jalaväepolk ning Kaitseliidu osad.

24. detsembril 1918 määrati 2. diviisi ülemaks polkovnik Viktor Puskar, diviisi staabiülemaks kapten Konrad Rotschild. 20. veebruarist 1919. aastal oli 2. diviisi 1. brigaadi ülem Eduard-Alfred Kubbo.


2. Diviis 1920–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Diviisi staap asus Tartus, praeguse Barclay hotelli hoones.

Alates 1. veebruarist 1940 kuulusid diviisi rajooni Tartu Sõjaväeringkond (Tartumaa) ja Võru-Petseri Sõjaväeringkond (Võru- ja Petserimaa).

Diviisi operatiivalluvusse kuulus Peipsi Laevastiku Divisjon.

1940. aastal kuulusid diviisi koosseisu järgmised väeosad:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a
  2. Vabariigi Presidendi otsus nr.3, 16. jaanuaril 1940, Riigi Teataja 1940, nr.9, art 57
  3. Mati Õun, 2001. Eesti sõjavägi 1920–1940. Tallinn: Tammiskilp. Lk 13
  4. Sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsk nr 40, 28. jaanuar 1919