Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Allikas: Vikipeedia
Friedrich III
Tulevane paavst Pius II tutvustab Friedrich III-le Portugali Leonoret

Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493. Ta oli Steiermargi hertsog (Friedrich V) 1424-1493, kogu Austria (peale Tirooli) valitseja 1457–1493 ja Saksa kuningas (Friedrich IV) 14401486.

Tema isa oli Steiermargi hertsog Ernst Raudne ja ema Masoovia Cymburgis.


Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas.

Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad. Keiser oli pidevas rahahädas ning oli kohati isegi oma lossi sisuliselt vangistatud, kui ta vasallid ja sugulased Grazi piirasid. Kuid kõigile tagasilöökidele vaatamata õnnestus tal keisritiitel ikkagi säilitada ja tema valitsusaja lõpuks olid kõik Habsburgide alad taas ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ta oli väga flegmaatiline, rahumeelne ning kannatlik, kuid mis kõige tähtsam, tolle aja kohta äärmiselt pikaealine, mis võimaldas tal mitu oma vastast (näiteks Ungari kuningas Mátyás I Corvin) üle elada.

Friedrichi tõus Austria isandaks algas 1439, kui Albrecht II ootamatult suri ja Friedrich Austria asevalitsejaks kuulutati. Ta valitses regendina ka Ladislaus Postumuse ning Tirooli hertsogi Sigismundi eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka Ungari ja Böömimaa üle. Ent kui noor ertshertsog ja kahekordne kuningas ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus Habsburgide ülemvõimu kehtestamine neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani 1526). Kuid 1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki 1463. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend Albrecht VI. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Sigismund, kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end Saksamaa poliitikast. Alles 1490 nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma.

Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas türklased Steiermarki laastasid ning Ungari viimane tugev kuningas Matyas Corvin 1485 Viini vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani 1490). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamine.

Keiser Friedrich elas 77-aastaseks ning oleks võib-olla valitsenud 16. sajandinigi, kuid 1493 amputeeriti tal gangreeni tõttu jalg ning ehkki ta kosus sellest üllatavalt hästi, suri ta vaid paar kuud hiljem ootamatult. Kas selles oli põhisüü toonaste algeliste vahenditega läbi viidud operatsioonil, pole teada.

Friedrich III märgistas pea kõike endale kuuluvat monogrammiga AEIOU. Selle tõlgendus lühendina ladinakeelsest lausest "Austria est imperare orbi universo" ("Austria saatuseks on valitseda maailma") on küsitav, sest Friedrich hakkas seda kasutama juba väga noorena, kui Austria oli jaotatud mitme Habsburgide liini vahel ja polnud tõenäoline, et maa võiks tõusta Euroopa tugevaimate riikide hulka. Seda ongi tõlgendatud ka muudel viisidel, kuid ikka ladinakeelse lühendina.

Friedrich III abiellus alles oma keisriks kroonimise eel 1452. aastal 37-aastasena ning oli kogu elu naistepelglik. Tal oli oma naise Portugali Leonorega viis last, kellest vaid kaks elasid täiseani:

Eelnev:
Albrecht II
Saksa-Rooma keiser
14401493
Järgnev:
Maximilian I
Eelnev:
Ladislaus Postumus
Austria valitseja
1457–1493
Eelnev:
Ernst Raudne
Steiermargi hertsog
1424–1493