1938

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | ► | ►►

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

31. jaanuar – ÜK(b)P Keskkomitee salajase otsusega kuulutati Nõukogude Liidu eestlased rahvavaenlasteks.

Veebruar

23. veebruar – Kuveidis leiti esimest korda naftat.

Märts

12. märts – Austria "taasühines" Saksamaaga

Aprill

1. aprill – Poola ja Leedu taastasid omavahel diplomaatilised suhted.

Mai

15. mai – Belgia peaminister Paul-Henri Spaak teatas oma kavatsusest kehtestada Belgias autoritaarne demokraatia.
27. mai – Adolf Hitler pani nurgakivi rahvaautode tehasele.

Juuni

...

Juuli

10. juuli – Howard Hughes saavutas uue kiirusrekordi, lennates 91 tunniga ümber maailma.
24. juuli – Šveitsi firma Nestlé hakkas tootma Nescafé lahustuvat kohvi, mille tehnoloogia oli patenteeritud 1903. aastal.

August

...

September

29. september – toimus Müncheni konverents.

Oktoober

3. oktoober – pandi nurgakivi Liivi rahvamajale.
30. oktoober – Herbert George Wellsi "Maailmade sõja" põhjal koostatud raadiokuuldemäng marslaste sissetungist põhjustas USA-s üldise paanika.

November

9/10. november – toimus Saksamaal kristalliöö, mil tapeti ametlikult 91 juuti. Vallandus juudivastane kampaania.
25. november – sõlmiti Kominterni-vastane pakt.

Detsember

...

Sündmused Eestis

1. jaanuar – hakkas kehtima uus Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938. aasta põhiseadus).
3. jaanuar – Tartus avati uus turuhoone.
6. jaanuar – Tallinnas Mustamäe nõlval toimusid Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakonna (ÜENÜTO) eestvõttel esimesed väravasõidu (slaalomi) võistlused Eestis. Võistlusel osales 22 suusatajat ja võitis A. Pillak^[1].
7. jaanuar – olümpiavõitja Kristjan Palusalu sai maadlustreeningul raskelt vigastada: Osvald Froomani vastu ristvöövõtet kasutades nihestas ta õlaliigest^[1].
7. jaanuar – lõppes Hastingsi maleturniir, kus Paul Keres sai 6,5 punktiga teise koha^[1].
18. jaanuar – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust^[1].
25. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot^[1].
30. jaanuar – Berliini olümpiamängudel poksis hõbemedali saanud Nikolai Stepulov pidas oma viimase matši harrastussportlasena^[1].
6. veebruar – Eesti suusapäevad: Nõmmel, Tartus ja Narvas toimus muu hulgas esimest korda 4 × 10 km teatesuusatamine^[1].
6. veebruar – Helsingis lõppesid Põhjamaade lahtised meistrivõistlused tennises, kus eestlane Veera Nõmmik osales naiste üksikmängu finaalis^[1].
7. veebruar – Rootsis Örebros toimus rahvusvaheline poksiturniir, kus Martin Linnamägi ja Harald Freimuth said esikoha^[1].
8. veebruar – Peipsil tapsid punaväelased Eesti piirivalvurid Artur Pungas ja Voldemar Kaio.
11. veebruar – Prahas algas jäähoki MM, kus esimest korda viibis vaatleja (Raoul Saue) Eestist^[1].
13. veebruar – majandusminister Karl Selter avas Tartu turuhoone.
15. veebruar – Nõukogude ohvitserid Vladimir Umisevski ja Nikolai Gurjev põgenesid lennukil Eestisse.
16. veebruar – riigihoidja Konstantin Päts võttis vastu Leedu haridusministri Juozas Tonkunase.
17. veebruar – Eestis toimus esimene jäähoki maavõistlus, kus Eesti võitis Soomet 2:1^[1].
22. veebruar – Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtt, kus Johan Laidoner autasustas 19 Eesti laskesportlast kuldkäekellaga^[1].
23. veebruar – kodutütred kinkisid riigihoidja Konstantin Pätsile endi valmistatud vaiba Oru lossi kaunistamiseks.
24. veebruar – algasid Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises, kus esimest korda osales ka Eesti suusakoondis^[1].

15. märts – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär^[1].

21. märts – Tallinnas Ülemiste järvel lõppesid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhiklassi võitjad (Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst) olid Eestist^[1].
1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress.
5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
6. aprill – riigihoidja Konstantin Päts tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
6. aprill – Tallinnas toimus Eesti-Soome lauatennise maavõistlus, mille Eesti võitis 5:0^[1].
7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
19. aprill – riigihoidja Konstantin Päts andis enne I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu kokkutulekut dekreedina mitmed olulised seadused: "Linnaseadus", "Maaomavalitsuste seadus", "Trükiseadus", "Koosolekute seadus", "Ühingute ja nende liitude seadus"^[2].
21. aprill – algas I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu 1. istungjärk.
21. aprill – riigihoidja Konstantin Päts asus täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid.
21. aprill – Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmed esitasid riigihoidjale lahkumispalve.
24. aprill – Konstantin Päts valiti Eesti Vabariigi presidendiks ja astus ametisse.
24. aprill – Liisa Sikut istutas koos oma poja Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
27. aprill – Tallinnas lõppesid neli päeva väldanud Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[1].
29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott
1. mai – 14 senist alevit Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
4. mai – president Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku koostada Vabariigi Valitsus.
5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
6. mai – president Konstantin Päts kuulutas välja "Amnestiaseaduse".
7. mai – "Amnestiaseaduse" alusel vabanesid kõik poliitilised vangid.
9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
15. mai – president Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
15. mai – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki^[1].
21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
21. mai – haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
21. mai – president Konstantin Päts võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
24. mai – peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
24. mai – linnapead ja maavanemad andsid siseministrile ametivande.
24. mai – toimus Loodushoiu Nõukogu esimene koosolek.
25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi siseminister Richard Veermaa peale.
25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
28. mai – algkoolides lõppes õppetöö.
31. mai – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.
Mais ilmus luulekogumik "Arbujad"^[2].
31. mai – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1^[1].
1. juuni – president Konstantin Päts andis kodanliku õhukaitse üldkava.
2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused president Konstantin Pätsile.
2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
8. juuni – äsja loodud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis algasid vastuvõtukatsed^[2].
12. juuni – pandi nurgakivi Paju lahingu mälestussambale.
13. juuni – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik^[2].
17. juuni – I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu liikmed külastasid Virumaa suurtööstusi ja president Konstantin Pätsi Oru lossis.
23.–25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
3. august – president Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
7. august – president Konstantin Päts avas Väänal Tallinna linna Laste Suvekodu.
8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
20. august – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.
25. august – Kehras avati sulfaattselluloositehas^[2].
28. august – president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.
18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
19. september – president Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru administratiivhoones.
21. september – president Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsingisse.
25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi monument.
25. september – president Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
30. september – Eesti romaanivõistlusel sai esikoha Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud"^[2].
Septembris ilmus Enn Kippeli romaan "Issanda koerad"^[2].
3. oktoober – president Konstantin Päts nimetas Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks August Traksmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks Mart Tuiski.
3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing.
7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
8. oktoober – president Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
15.–16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
3. november – Läti saadik Vilis Šumans esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
6. november – president Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.
27. november – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud AVRO maleturniiri^[2].
Novembris ilmus August Gailiti romaan "Karge meri"^[2].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1938

2. jaanuar – Hans Herbjørnsrud, norra kirjanik
10. veebruar – Georgi Vainer, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
18. veebruar – Elke Erb, saksa luuletaja ja tõlkija
25. veebruar – Viktor Kossitškin, vene kiiruisutaja
22. märts – Rein Etruk, Eesti maletaja
12. mai – Andrei Amalrik, Vene ajaloolane, publitsist ja dissident
20. mai – Veit Heiduschka, austria produtsent
6. juuni – Luís, Brasiilia keiserliku perekonna pea
7. august – Giorgetto Giugiaro, itaalia autodisainer
9. august – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
26. august – Marcello Gandini, itaalia autodisainer
22. september – Dean Reed, USA laulja ja näitleja
24. oktoober – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
19. november – Vello Kattai, Eesti mäeinsener ja geoloog
19. november – Vello Simm, Eesti laskur
19. november – Ted Turner, USA meediaärimees
24. november – Hando Runnel, eesti luuletaja ja kirjastaja
16. detsember – Liv Ullmann, norra näitleja
21. detsember – Andris Kolbergs, läti kirjanik ja filmistsenarist
29. detsember – Jon Voight, USA näitleja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1938

17. jaanuar – Jakob Liiv, eesti kirjanik
20. jaanuar – Émile Cohl, Prantsusmaa kunstnik
15. veebruar – Oskar Plaks, Eesti sõjaväelane
1. märts – Gabriele d'Annunzio, itaalia kirjanik
3. aprill – Otto Teppan, Kuremaa vallasekretär
7. aprill – Johan Kiris, A. Le Coqi direktor
12. aprill – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja
28. aprill – Eduard Virgo, Eesti diplomaat
28. aprill – Aleksander Torn, Rakvere postkontori ülem
1. mai – Julius Pahlberg, Tartumaa telefonivõrgu ülem
7. mai – Anatoli Podtšekajev, vene arhitekt
9. mai – Juhan Valtmäe, Albu vallavanem
10. mai – Mari Laidoner, Johan Laidoneri ema
20. mai – Wilhelm Kentmann, baltisaksa usuteadlane
1. juuni – Rafael Haarla, soome äritegelane
2. juuni – Carl Pedraudse, eesti äritegelane
15. juuni – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
4. august – Marina Tiisik, eesti laulja
5. august – Ernst Kieckers, saksa keeleteadlane
7. august – Konstantin Stanislavski, vene lavastaja
17. september – Eduard Sillaots, eesti arhitekt
17. september – Vladimir Bulgakov, eesti hambaarst
27. september – Alviine Pedriks, eesti kõige paksem naine
14. oktoober – Ferdinand Gustav Adoff, eesti ehitusinsener
10. november – Mustafa Kemal Atatürk, Türgi Vabariigi esimene president
25. detsember – Karel Čapek, Tšehhi kirjanik

Nobeli auhinnad

füüsika – Enrico Fermi
keemia – Richard Kuhn
meditsiin – Corneille Jean François Heymans
kirjandus – Pearl S. Buck
rahu – Office International Nansen pour les Réfugiés (Genf)

Vaata ka

Riigipeade loend 1938

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 240–242

Välislingid

Eesti Kroonika 1938

[ESBL-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 240–242

[1]

[2]