Madalmaad

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; Madalmaade all võidakse mõista ka tänapäeva riiki Madalmaade Kuningriiki või tänapäeva maad Hollandit

Madalmaad on ajalooline piirkond, mis hõlmab Hollandi, Belgia, Luksemburgi ja Kirde-Prantsusmaa.

Madalmaade piirkonda kuulusid ajaloolised piirkonnad Zeeland, Holland ja Friisimaa ning piirnes läänes Flandria ja idas Saksimaaga.

Madalmaad, vaade kosmosest

Madalmaade põhja- ja lõunaosa eraldusid Hollandi iseseisvussõja ajal, kui kujunesid välja usulised erinevused. Põhjaprovintsides võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Põhja provintsid sõlmisid 1581. aastal Utrechti uniooni, et viia iseseisvussõda võiduka lõpuni.

Madalmaad aastatel 1559–1608
Madalmaad aastatel 1556–1648

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Reini jõest lõuna pool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega.

Keskajal olid Põhjamere ääres asetsevad Madalmaad, Calais'st ülespoole Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

Next.svg Pikemalt artiklis Hollandi krahvkond.', Zeelandi krahvkond, Friisimaa, Flandria krahvkond, Brabanti hertsogkond, Alam-Lotringi hertsogkond
Next.svg Pikemalt artiklis Amsterdam.', Leiden, Haarlem, Utrecht, Rotterdam, Haag

Madalmaade alasi laastasid üleujutused 1282, 1375, 1404 ja 1421. aastal.

Burgundia Madalmaad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Burgundia Madalmaad.

14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384 pärast Flandria krahvi Louis II surma Burgundia hertsogid, Prantsuse kuningliku Valois dünastia noorem haru Valois-Burgundia dünastia. Louis' pärijanna, Flandria krahvinna Marguerite III abiellus aastal 1369 Philippe Julgega, kuningas Jean II noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga Dijonis, kes seega päris Flandria krahvkonna. Flaami krahvlik Dampierre dünastia oli Prantsuse vasall, kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade Brugge ja Genti, kuid ka külgnevaid maid endises Alam-Lotringis Schelde jõest idas ("Keiserlik Flandria"), sealhulgas Mecheleni eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse Artois krahvkonda. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.

Saksa kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ega maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.

Habsburgide Madalmaad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Habsburgide Madalmaad., Seitseteist provintsi

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Osades provintsides jäi valitsevaks põllumajandus. Kaubanduse ja tööstuse arenguga seoses tugevnes ka elanikkonna kodanlususe klass.

Madalmaade ülestõus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Madalmaade ülestõus., Oranje Willem, Ühendatud Provintside Vabariik

1556. aastal läksid Madalmaad Hispaania kuninga ja Burgundia hertsogiks saanud katoliku usku Felipe II võimu alla. 1555. aastatest oli aga levinud Madalamaades reformatsiooni tulemusel, kalvinism. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid Hispaania võimud vägivallaga. Reformatsiooni Põhja-Madalmaades toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud, milles juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn.

1565. aastal sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit ning 1566. aastal esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565. aasta augustis algas ülestõus, mille rahustamiseks lubas Felipe II poolõde, Parma Margarete lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1568. aastal toimusid Amsterdamis ja teistes Hollandi linnades pildirüüsted. 1567. aastal saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba ning kehtestas terrorirežiimi, saades ka Madalmaade asevalitsejaks. 1572. aastal puhkes uus Hispaania-vastane ülestõus ja Oranje Willem kuulutati Hollandi vägede ülemjuhatajaks.

Põhja-Madalmaad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Utrechti unioon.', Hollandi Vabariik

Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa lõunaosast, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud Seitseteist provintsi Utrechti uniooni, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 22. juulil 1581 leppisid kõik Utrechti liidu provintsid kokku Hollandi iseseisvusdeklaratsiooni teksti, mille formaalsed allkirjastasid Hollandi generaalstaadid 16. juulil 1581 Antwerpenis ning kuulutas 26. juulil 1581 välja iseseisvuse ja Hollandi Vabariigi. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga.

Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse ning algas Hollandi kuldaeg, millega kaasnes suur majanduslik ja kultuuriline õitseng, mis kestis kuni 17. sajandini.

Utrechti unioon ja Arrasi unioon (1579).

Lõuna-Madalmaad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lõuna-Madalmaad., Flandria

1579. aastal sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku Hispaania kuningaga. Arrasi uniooni llakirjutanud piirkonnad olid: Hainaut' krahvkond, Artois' krahvkond, Lille, Douai ja Orchies (Lille'i Flandria) ning Cambrai piiskopkond. Namuri krahvkond, Luksemburgi krahvkond ja Limburgi hertsogkond soosisid Arrasi uniooni, kuid ei allkirjastanud seda.

Parma hertsog Alessandro Farnese kasutas neid maakondi baasina separatistlike osade (Utrechti uniooni liikmete) vallutamise alustamiseks.

Austria Madalmaad, 1786. aastal

Hispaania pärilussõja käigus langes Madalmaade lääneosa (Lõuna-Madalmaad) Austria Habsburgide võimu alla.

Next.svg Pikemalt artiklis Austria Madalmaad.

Alates 1795. aastast langes põhjaosa uuesti prantsuse võõrvõimu alla ning vabanes alles pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus 1815. aastal. 1815. aasta Viini kongressi tulemusena moodustati Madalmaade Kuningriik.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]