Harilik tamm

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on harilikust tammest; puude perekonna kohta vaata artiklit Tamm (perekond); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tamm (täpsustus).

Harilik tamm
Liivaaugu tamm
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Angiospermae
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Pöögilaadsed Fagales
Sugukond: Pöögilised Fagaceae
Perekond: Tamm Quercus
Liik: Harilik tamm
Ladinakeelne nimetus
Quercus robur
L. (1753)
Hariliku tamme levila Euroopas
Hariliku tamme levila Euroopas
Sünonüümid
Liigi sünonüümid
  • Quercus abbreviata Vuk.
  • Quercus accessiva Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus accomodata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus acutiloba Borbás
  • Quercus aesculus Boiss.
  • Quercus aestivalis Steven
  • Quercus afghanistanensis K.Koch
  • Quercus alligata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus altissima Petz. & G.Kirchn.
  • Quercus amoenifolia Gand. (õigesti trükis avaldamata)j
  • Quercus appenina var. cylindracea (Guss. ex Parl.) Nyman
  • Quercus appenina var. rumelica (Griseb. & Schenk) Nyman
  • Quercus apula Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus arenaria Borbás
  • Quercus argentea Morogues
  • Quercus assimilis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus asterotricha Borbás & Csató
  • Quercus asturica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus atropurpurea K.Koch
  • Quercus atrosanguinea K.Koch
  • Quercus atrovirens Sm.
  • Quercus aurea K.Koch 1873 mitte Raf. 1838
  • Quercus australis A.Kern. 1876 mitte Link 1829
  • Quercus auzin Secondat ex Bosc.
  • Quercus avellanoides Vuk.
  • Quercus axillaris Schur
  • Quercus banatica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus batavica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus bavarica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus bedoi Borbás
  • Quercus belgica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus bellogradensis Borbás
  • Quercus borealis var. pilosa (Schur) Simonk.
  • Quercus brachycarpa Guss. ex Parl.
  • Quercus brevipes A.Kern.
  • Quercus brevipes Borbás
  • Quercus brutia Ten.
  • Quercus bruttia Borbás
  • Quercus castanoides Vuk.
  • Quercus commiserata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus comptoniifolia K.Koch
  • Quercus concordia K.Koch
  • Quercus condensata Schur
  • Quercus coriifolia Vuk.
  • Quercus crispa Vuk.
  • Quercus croatica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus cunisecta Borbás
  • Quercus cuprea K.Koch
  • Quercus cupressoides K.Koch
  • Quercus cupulatus Gilib. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus cylindracea Guss. ex. Parl.
  • Quercus dacica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus danubialis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus dilatata A.Kern. 1876 mitte Raf. 1838
  • Quercus discredens Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus dissecta K.Koch
  • Quercus emarginulata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus erucifolia Steven
  • Quercus esthonica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus estremadurensis O.Schwarz
  • Quercus ettingeri Vuk.
  • Quercus extensa (Schur) Schur
  • Quercus falkenbergensis Booth ex Loudon
  • Quercus farinosa Vuk.
  • Quercus fastigiata Lam.
  • Quercus femina Mill.
  • Quercus fennessii A.DC.
  • Quercus filicifolia A.DC.
  • Quercus filipendula Schloss. & Vuk.
  • Quercus foemida Mill.
  • Quercus fructipendula Schrank
  • Quercus frutetorum Gand. not validly published
  • Quercus geltowiensis K.Koch
  • Quercus germanica Lasch
  • Quercus grecescui Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus haas Kotschy
  • Quercus haerens Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus hentzei Petz. & G.Kirchn.
  • Quercus hispanica Willk. 1852 mitte Lam. 1785
  • Quercus hodginsii Lodd. ex Steud. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus hohenackeri Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus horizontalis Dippel
  • Quercus hyemalis Steven
  • Quercus imeretina Steven ex Woronow
  • Quercus immodica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus implicata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus kunzei Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus kurdica Wenz.
  • Quercus laciniata Lodd.
  • Quercus lanuginosa Beck 1890 mitte Thuill. 1799
  • Quercus lasistan Kotschy ex' A.DC.
  • Quercus lentula Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus longaeva Salisb.

[2](õigesti trükis avaldamata)

  • Quercus longiglans Debeaux
  • Quercus longipedunculata Cariot & St.-Lag.
  • Quercus longipes Steven
  • Quercus louettii Dippel
  • Quercus lucorum Vuk.
  • Quercus ludens Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus lugdunensis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus macroloba Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus madritensis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus malacophylla (Schur) Schur
  • Quercus mestensis Bondev & Gancev
  • Quercus microcarpa Lapeyr.
  • Quercus microcarpa Morogues
  • Quercus monorensis Simonk.
  • Quercus montivaga Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus natalis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus nescensis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus nigricans K.Koch
  • Quercus ochracea Morogues
  • Quercus oelandica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus orocantabrica Rivas Mart., Penas, T.E.Díaz & Llamas[2]
  • Quercus paleacea Desf.
  • Quercus palmata Vuk.
  • Quercus parmenteria Mutel
  • Quercus pectinata K.Koch
  • Quercus pedemontana Colla
  • Quercus pedunculata Ehrh.
  • Quercus pedunculata Hoffm.
  • Quercus pedunculiflora K.Koch
  • Quercus pendula (Neill) Lodd.
  • Quercus pendulina Kit.
  • Quercus petropolitana Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus pilosa (Schur) Simonk.
  • Quercus pilosula Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus pinnatipartita (Boiss.) O.Schwarz
  • Quercus plebeia Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus pluriceps Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus pseudopedunculata Vuk.
  • Quercus pseudoschorochensis Boiss.
  • Quercus pseudosessilis Schur
  • Quercus pseudotscharakensis Kotschy ex A.DC.
  • Quercus pulverulenta K.Koch
  • Quercus purpurea Lodd. ex Loudon
  • Quercus pyramidalis C.C.Gmel.
  • Quercus pyrenaica Steven 1813 mitte Willd. 1805
  • Quercus quaerens Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus racemosa Lam.
  • Quercus robur (Ten.) A. DC.
  • Quercus rossica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus rostanii Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus rubens Petz. & G.Kirchn.
  • Quercus rubicunda Dippel
  • Quercus rumelica Griseb. & Schenk
  • Quercus salicifolia Steud. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus scandica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus schlosseriana Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus scolopendrifolia K.Koch
  • Quercus scotica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus scythica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus semipinnata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus sessiliflora var. condensata (Schur) Nyman
  • Quercus sessiliflora var. microcarpa (Lapeyr.) Nyman
  • Quercus sessiliflora var. pedemontana (Colla) Nyman
  • Quercus sessiliflora var. tcharachensis Albov
  • Quercus sieboldii Dippel
  • Quercus similata Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus speciensis Dippel
  • Quercus stilbophylla Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus subvelutina Schur
  • Quercus svecica Borbás
  • Quercus tanaicensis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus tardiflora Czern. ex Stev.
  • Quercus tennesi Wesm.
  • Quercus tephrochlamys Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus tetracarpa Vuk.
  • Quercus tholeyroniana Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus thomasii Ten.
  • Quercus tomentosa Ehrh. ex A.DC. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus tozzae Dippel
  • Quercus transiens Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus tricolor Petz. & G.Kirchn.
  • Quercus tristis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus turbinata Kit.
  • Quercus urbica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus vallicola Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus verecunda Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus versatilis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus vialis Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus viminalis Bosc
  • Quercus virgata Martrin-Donos
  • Quercus volhynica Gand. (õigesti trükis avaldamata)
  • Quercus vulgaris Bubani
  • Quercus welandii Simonk.
  • Quercus wolgensis Gand.(õigesti trükis avaldamata)

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Harilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, samuti Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonna nimetus Quercus tuleb keldikeelsetest sõnadest quer ('ilus'), ja cus ('puu') ja liiginimetus robur ladinakeelsest sõnast rubur, mis tähendab 'võimu'.[3]

Ladinakeelse nimetuse eestikeelne vaste on "ilus võimas puu".[4]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tamme lehed ja tõrud

Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile.

Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Suvitammel lehed kuivavad ja langevad talveks maha. Talitammel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest lehed maapinnale ei varise, vaid jäävad puule kevadeni.

Õied[muuda | muuda lähteteksti]

Tamm on ühekojaline puu. Vabalt kasvav tamm jõuab õitseikka 20–25-aastaselt, metsas aga alles 50–60 aasta vanuselt.[5] Meie kliimas võivad puud õitsele puhkeda, koos lehtmisega, maikuus – tammel on nii vara kui ka hilja õitsevaid vorme. Tamme õied on lahksugulised. Isasõied on koondunud urbadesse, need paiknevad noorte lehekimpude juures ja on väga lühiealised, varisedes peagi maha. Igas urvas on kümmekond isasõit. Igal isasõiel 6–10 tolmukat ja neid ümbritseb kuuehõlmaline rohekaskollane õiekate. Emasõied paiknevad isasõitest kõrgemal, punakal varrel, võrsete tipus ühe kuni kolme kaupa, neil on punane kolmeharuline emakasuue. Emasõie kate on ka harilikult kuuehõlmaline, kuid sellele lisandub veel tillukestest soomusjatest lehtedest kausjas väliskate. Emasõied on kolmepesalise sigimikuga, igas 2 seemnealget. Harilik tamm on tuultolmleja. Seemnealged valmivad ja viljastuvad paar kuud hiljem.[6]

Tõrud[muuda | muuda lähteteksti]

Tamme viljaks on tõru. Tõrud küpsevad septembris-oktoobris. Nad on pruunid, 1,5–3,5 cm pikad. Tõrusid ümbritseb alusel ühe kolmandiku kuni poole vilja pikkuses kausjas lüdi (rahvasuus "mütsike"). Tõru on 3–8 cm pikkuse varre otsas.

Tamm on tähtsal kohal ökosüsteemides. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tõrud moodustavad väärtusliku toiduallika pisiimetajatele ja lindudele, kes talveks tõrusid endale tagavaraks korjavad. Eriti tuntud on selle poolest oravad ja pasknäärid. Loomad ja linnud matavad tõrusid vigastamatul kujul maha ja need lähevad sageli kasvama. Seetõttu enne seda, kui inimesed tammesid istutama hakkasid, oli pasknäär põhiline tamme levitaja.

Tüvi[muuda | muuda lähteteksti]

Tamme puit

Tamme tüvi muutub koos taimega, nii on üle 15-aastaste puude tüvi kaetud paksu tumehalli sügavalt lõhelise koorega. Noorte tammepuude koor on sile, helepruuni värvusega ja matt või läikiv. Tammekoort kasutavad inimesed droogina.[7]

Tammepuit on kõva ja vastupidav, sellist vajatakse mööbli jaoks ja siseviimistlustöödel. Aastarõngad eristuvad selgesti. Puidu tihedus on 720 kg/m³.

Maailma eri paigus on rajatud tammepuidu saamiseks tammeistandusi.

Haigused[muuda | muuda lähteteksti]

Tammed on Phytophthora ramorum '​i peremeesorganismid ja võivad vastuvõtlikel puudel esile kutsuda ohtlikku seenhaigust, mis on tuntud tamme-äkksurmana. See võib esineb ka teistel puudel ja põõsastel.

Tammedel elutseb 90% Kesk-Euroopas tuntud 170 pahamoodustajatest putukatest.[8] Ungari gallid (Gallae hungaricae) tekivad hariliku tamme [lehtedel pahklase Cynips lignicola elutegevuse tagajärjel. Harilikult tammelt saadakse ka inglise galle, neid tekitab Adleria kollari.[9] Galle kasutatakse droogina ja neid kogutakse sügisel.

Tamme okstele võib kinnituda poolparasiitne taim harilik puuvõõrik (Viscum album).

Vanimad ja suurimad puud[muuda | muuda lähteteksti]

Tamm on pikaealine puu. Ta võib elada mitusada, isegi tuhatkond aastat vanaks. Paljusid vanemaid puid on tagasi lõigatud või isegi juurevõsudeni maha raiutud. Mõlemad kärpimistehnikad pikendavad puu eluiga ja võib-olla ka tervist.

Leedus Stelmužės on võib-olla Euroopa kõige vanem tamm, mille iga arvatakse olevat 1500 aastat. Lätis kasvab Kaive tamm, Baltimaade kõige jämedam tamm, mille ümbermõõt on üle 10 meetri. Taanis Jaegersprisis kasvab umbes 1200 aasta vanune tamm, mille nimi on Kongeegen ehk Tammekuningas. Rootsis Kvillekenis on üle 1000 aasta vanune tamm, mille ümbermõõt on 14 meetrit[10]. Tammedest, mida pole kunagi tagasi lõigatud, kasvab üks vanimaid Saksamaal Ivenackis ja aastarõngaste uuringud annavad selle vanuseks 700–800 aastat.

Harilik tamm Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Tamme-Lauri tamm on Eesti jämedaim puu.

Eestis kasvab looduslikult kaks hariliku tamme teisendit:

Eesti teadaolev vanim ja ühtlasi jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm, mis kasvab Võrumaal Urvastes Tamme-Lauri talu juures. Puu vanuseks on mõõdetud 680 aastat ja ümbermõõt rinnakõrguselt on 825 cm. Seda puud on kujutatud ka Eesti 10-kroonisel rahatähel. Urvaste vallas kasvab ka Eesti jämeduselt teine tamm – Mäe-Lehtsoo tamm.

Eesti teadaolevalt kõrgeim (36,5 m) harilik tamm kasvab Audru mõisa pargis[13]. Sagadi mõisa pargis kasvab tamm, mille kõrguseks on mõõdetud 32,6 m[viide?].

Harilik tamm talvel Tartumaal

Tuntud harilikke tammi ja tammikuid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Sümboolikas[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaal on tamm kujunenud monarhismi sümboliks. Selle juured ulatuvad Inglismaa kodusõtta, mil Charles II peitis end pärast kaotust Worcesteri lahingus 3. septembril 1651 mässulise parlamendi ehk ümarpeade käsilaste eest tamme otsa. See puu ei ole säilinud, aga seda nimetati Kuninglikuks tammeks. Seda sündmust tähistavad inglased igal aastal Charles II sünnipäeval 29. mail. Suurbritannias on selle mälestuseks 2007. aasta seisuga 541 kõrtsi, mille nimi on "Royal Oak" ehk "Kuninglik Tamm". See on sageduselt kolmas Briti kõrtsinimi pärast "Krooni" ja "Punast Lõvi" [14]. Suurbritannias on läbi aegade olnud 8 sõjalaeva Royal Oak. Sidet mereväega tugevdab tõik, et tammepuit oli sõjapurjelaevade peamine ehitusmaterjal. Suurbritannia mereväge nimetati sageli Vana Inglismaa puitmüürideks. Tamm on kujutatud ühenaelase mündi (1987. aasta väljalase) reversil.

Tammeleht sümboolikas[muuda | muuda lähteteksti]

Rohelised tammelehed Albu valla vapil viitavad tammele, eestlase pühale puule – pika ea, tugevuse ja jõu võrdkujule. Tammelehed viitavad ka Albu mailt võrsunud A.H. Tammsaarele, Eesti ühele nimekaimale kirjanikule.

Eesti NSV-s oli roheline tammeleht looduskaitsemärgil.

Eestis on tammeleht looduskaitse sümbol. Looduskaitsealuste objektide juurde paigaldatud tutvustavatel siltidel kujutatakse püstist rohelist tammelehte.[15]

Noore looduskaitsja märgil on kujutatud tammelehte ja Eesti looduskaitsemärgil ning Eesti looduskaitse kuldmärgil tammelehe kontuuri.[16][17][18]

Tammelehed tõrudega on kujutatud Horvaatia 5-lipase mündi reversil. Seda münti vermitakse alates 1993. aastast.

Harilik tamm on Norra Vest-Agderi maakonna tunnuslill.

Euroopa aasta puu[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal valiti Euroopa aasta puuks Saaremaal asuv Orissaare staadionitamm[19][20], 2016. aastal Ungaris Bátaszékis kasvav tamm ja 2017. aastal Poolas kasvav harilik tamm, Józefi tamm.[21]

2016. aastal oli Euroopa aasta puu valimisel Eestist üles seatud Tamme-Lauri tamm, mis sai seitsmenda koha.[22]

Mütoloogias[muuda | muuda lähteteksti]

Tamme on peetud mütoloogias austatuimaks ja kuninglikumaks puuks ning koguni inimkonna isaks. Kuninglikkus tuleneb tamme seostatusest peajumalatega, nagu Zeus, Jupiter, Odin, Dagda ja Jehoova.[23]

Eesti pühapuudest on Fred Pussi kogutud andmetel tammesid 24 protsenti.[24]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Participants of the FFI (2007). "Quercus robur." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2010.
  2. 2,0 2,1 Quercus robur. IUCN. Vaadatud 11.04.2017
  3. Sinikka Piippo. "Taimede varjatud vägi". Tõlge eesti keelde Kadri Jaanits. Varrak, 2011. Lk 485–490
  4. 4,0 4,1 Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 129. ISBN 978-9949-32-115-5
  5. Maaleht, "PÄEVAPILT: Oled juba märganud, et tamm õitseb?". Maaleht. 31.05.2013. Vaadatud 10.04.2017
  6. Ülle Reier. " Vaata, tamm õitseb!". loodusajakiri.ee. Vaadatud 10. aprillil 2017
  7. Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2010. Lk 767
  8. Ain Raal. "Seitse tervendavat puud". Tartu Ülikooli Kirjastus. 2012. Lk 130
  9. Raal (2010), lk 382
  10. http://www.ne.se/rep/rumskullaeken-sveriges-%C3%A4ldsta-tr%C3%A4d
  11. Eestikeelsete taimenimede andmebaas - talitamm. Vaadatud 10.4.2017
  12. Eestikeelsete taimenimede andmebaas - suvitamm. Vaadatud 10.4.2017
  13. Kultuurimälestiste register
  14. Briti kõige sagedasemad ja kõige veidramad kõrtsinimed
  15. Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised.
  16. Noore looduskaitsja märk, vaadatud 10. aprillil 2017
  17. Eesti looduskaitsemärk, vaadatud 10. aprillil 2017
  18. Eesti looduskaitse kuldmärk, vaadatud 10. aprillil 2017
  19. Euroopa aasta puu 2015
  20. "Orissaare tamm valiti Euroopa aasta puuks". ERR, 4. märts 2015
  21. "Euroopa aasta puu 2017 on Poolas kasvav tamm Jósef". treeoftheyear.org. Vaadatud 11.04.2017
  22. "Tamme-Lauri tamm jäi Euroopa aasta puu konkursil seitsmendaks". ERR, 20. aprill 2016
  23. Piippo, 486:2011
  24. Fred Puss. Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris. Proseminaritöö. Juhendaja H. Pärdi. Tartu: TÜ ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool, 1995. – 23 lk. – Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. (2001) "Eesti elusloodus". Varrak. ISBN 9985-3-1041-1
  • Viktor Masing. "Sinasõprus tammega. Pilte ja teadmisi, lugemist ja tegemist terveks aastaks (kellel kannatust, sellele kauemakski)". Illustratsioonid Sirje Eelmaa. Tallinn, Valgus, 1984.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]