Lilleküla raudteepeatus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lilleküla raudteepeatus
Lilleküla peatus.JPG
Koordinaadid 59° 25′ 32″ N, 24° 43′ 38,9″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2

Lilleküla raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Peatus asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 2 km kaugusel Balti jaamast. Järgmine raudteepeatus on Tondi. Jaama juures jaguneb raudtee kaheks – lääne- ja idasuunaliseks.[1] Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.[2]

Ümberistumisvõimalus on Tulika tänaval bussipeatuses Lilleküla jaam bussiliinidele 17 (J. Sütiste tee – Bussijaam), 17A (J. Sütiste tee – Juhkentali) ning 23 (Kadaka – Bussijaam). Tehnika ja Väike-Ameerika tänavalt samas bussipeatuses bussiliinile 32 (Männiku–Kopli). [3]

Kaheteelise raudtee ääres asub kaks madalat 550 mm kõrgust täispikka perrooni.[4] Uued perroonid avati koos jalakäijate tunneliga aastal 2012.[5]

Peatuses peatuvad kõik Elroni Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Turbasse ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid.

Raudteejaam Väike-Ameerika tänava otsas avati liikluseks aastatel 19281929. Algselt kandis see nime Ameerika, mis hiljem muudeti ümber Lillekülaks.[6] Jaamahoone oli tagasihoidliku arhitektuuriga puitmaja, mis 1997. aasta lõpus lammutati.[7][8]

Lilleküla raudteepeatusest põhja jääb Taksopargi ristmik (Endla ja Tulika tänava ning Sõpruse puiestee ristumiskoht), Kristiine Keskus ja Endla viadukt. Lõunas asub jalgpallistaadion A. Le Coq Arena.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Lilleküla". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2013. Vaadatud 9. juulil 2009.
  2. http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf
  3. Sõiduplaanid.
  4. DELFI "Lillekülas avati jalakäijate tunnel" 21.12.2012
  5. AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.
  6. Leho Lõhmus. Elektriraudtee alustas kolme mootorvaguniga. / Horisont, Nr. 6/2004
  7. Piret Peensoo. Huvipuudus on jätnud Kristiine rongijaamad ajahamba pureda. / Eesti Päevaleht, 05. november 2005
  8. Toomas Pirn. Linn võtab raudteelt hoonete kaitse kohustuse. / Eesti Päevaleht, 09. aprill 1998

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Icon train.svg
Raudteepeatus läänesuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Human-go-previous.svg Balti jaam
Train station.svg
Lilleküla
Tondi Human-go-next.svg