Haridus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõistest; ajakirja kohta vaata artiklit Haridus (ajakiri); filmi kohta vaata artiklit Haridus (film 2009).

Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib[1].

  • Hariduseks võidakse nimetada teadmiste jne omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses, st pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi.
  • Hariduseks nimetatakse ühtlasi sel viisil omandatud või omandatavaid teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi ennast (nt kui räägitakse kellegi haridusest vms).
  • Haridus on kultuuri funktsioon ja vastupidi.

Haridust kõige otsesemas tähenduses omandatakse õppeasutustes.

Hariduse liigitus ülesannete alusel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis üldharidus

Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.

Kutseharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis kutseharidus

Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

Huviharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis huviharidus

Huviharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.

Hariduse liigitus tasemete alusel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alusharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis alusharidus

Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Põhiharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Põhiharidus

Põhiharidus on riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Põhiharidus on 1.–9. klass.

Keskharidus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Keskharidus

Keskharidus on haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks.

Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haridusasutusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]