Puri

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib purjetamise mõistest; botaanika mõiste kohta vaata artiklit Puri (botaanika), India linna kohta artiklit Puri (linn), India köögis tarvitatava leiva kohta Puri (leib)

Hiina üherattalistele kärudele on lisatud puri (20. sajandi algus)

Puri ehk seil on tavaliselt riidest, vahel ka jäigast materjalist valmistatud tuulepüüdur, mis muundab tuule energia selle sõiduki, millele see on paigaldatud (tavaliselt veesõiduki), liikumisenergiaks.

Tavaliselt valmistamise puri riidest, et purjekumerust saaks muuta. Purje tüüp sõltub tema kujust ja kinnitusviisist ning iseloomulikust levikualast, purje nimetus tüübist ja asukohast purjeka purjestuses[1]. Purjestus on taglase külge kinnitatud otste ja liikidega.

On olemas konstruktsioone, mis ei sarnane hariliku purjega, vaid pigem püsti paigaldatud tiivaga, ja mis kasutavad samuti tuult edasiliikumiseks. Need on vahel sportpaatidel (mis samuti tugevalt erinevad harilikest aerupaatidest), et näiteks vees kiirusrekordeid püstitada. Neid nimetatakse traditsiooniliselt ikkagi purjeks: jäigaks purjeks või tiibpurjeks.

Kosmoseaparaatidel võib kasutada päikesepurje, mis töötab päikesetuule mõjul.

Laeva, mis liigub (peamiselt) purjede abil ja tuule jõul, nimetatakse purjelaevaks ehk purjekaks.

Jõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õhuvool ümber keha

Liikumapanev jõud tekib õhuvoolu muutumisest purje ümber Bernoulli seaduse alusel. Sõidukit liigutav jõud tekitatakse keha asetamisega õhuvoolu, mille tulemusena tekib vektoriaalne suurus, mille väärtus sõltub keha kujust ning gaasi omadustest ja liikumise iseloomust.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasaegne taganttuulepuri spinnaker "tuulelohega" purje kuju hoidmiseks

Vanima purjedega laeva kujutis on leitud Kuveidi kõrbest (As-Sabiyah). See kujutis on radiosüsiniku meetodil dateeritud aega 5500–5000 eKr ja seda nimetatakse Ubaidi leiuks. Leitud on kõrkjakimpudest paadi põletatud savist mudel ja ketas, millel arvatakse olevat kahe ridvaga masti kujutis.[3]

Egiptlased kinnitasid purje ülalt raa ja alt poomi külge. Foiniiklased ja kreeklased purjetasid pärituules ainult raa külge kinnitatud purjega, mida hoidsid alt mitu prassi. Külgtuules ei purjetatud üldse. Raa sai tormi korral taliga langetada. Kui sooviti ankrusse jääda, tõsteti puri lihtsalt üles ja see jäi voltidena raa külge rippuma. Mast ulatus raast kõrgemale ja mastikand toetus stepsile. Masti sai alla lasta ja vintsiga taas püsti ajada. [4]

Vanas Roomas hakati kasutama kolmnurkseid topsleid, mis kinnitati masti tippu raapurje kohale. Tugeva tuule korral pandi üles väiksem ja vastupidavam puri. Valdavalt kasutati ühemastilisi purjekaid, kuid keisririigi ajajärgul oli ka kolmemastilisi kaldu vöörimasti ja lühikese tagapool asetseva besaanmastiga purjelaevu. [4]

Puri õmmeldi harilikult linasest riidest, harvemini papüürusest või roost. Puunia kalurid triivisid võrkude ees kahe lühikese ridva vahele kinnitatud kõrkjast purje all. [4]

On välja arvutatud, et purjelaeva tavaline sõidukiirus antiikajal oli 2,4–4,6 sõlme. Kiirpurjekate kiirus küündis 5,6–6,5 sõlmeni. Näiteks Trafalgari lahingus polnud isegi admiral Nelsoni laev "Victory" kiirem. [4]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks võimalikke kombinatsioone eespurje kokkuõmblemisel paanidest

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]


Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sail seisuga 26.08.2009.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Sailing seisuga 26.08.2009.