Porutšik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Porutšik (vene keeles поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.

Porutšik ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast porutšenije – korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud roodu- või (ratsaväe)eskadroni ülema abid.

Venemaa sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt 1649, Moskva tsaar Aleksei I Mihhailovitši poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel 1649. aastal.

Sõjaväe edasise arengu käigus muutus porutšiku auaste kapteni (ratsaväes rittmeister) abist rooduülema ametikohaks.

Venemaa keisri Peeter I poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväelisi teenistujaid klassifitseeriva Teenistusastmete tabeli kohaselt oli aastatel 1722 kuni 1798 porutšik allohvitseri auaste, mille omanik kuulus

  • XI klassi, kui ta teenis jalaväes
  • Х klassi, kui ta teenis erialaseid teadmisi vajavates suurtükivägedes ning insenerivägedes
  • IX klassi, kui teenis kaardiväes

Peale 1798. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud privilegeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi.

Kasakavägedes teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste sotnik, ratsaväesstaabirittmeister, Venemaa Keisririigi sõjamerelaevastikus – auaste mitšman, tsiviilaustmetest vastas porutšikule kolleegiumisekretär.

1798. aastal asendati kaardiväes porutšiku auaste leitnandi auastmega, samuti kasutati ka teistes vägedes koos porutšiku auastmega võrdsetel alustel auastet leitnant.