1989

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit 1989 (Taylor Swifti album)

Sündinud 1989Surnud 1989Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad  
◄◄ | | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | | ►►

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

August[muuda | muuda lähteteksti]

September[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

November[muuda | muuda lähteteksti]

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi aastapäeva tähistamine Tartus
Balti kett Eestis
I ülemaailmsed eesti noorte päevad
  • 12. jaanuar – avaldatud rahvaloenduse tulemuste järgi oli Eestis 1 565 662 elanikku, sh eestlasi vaid 61,5%.
  • 14. jaanuar – taastati Eesti olümpiakomitee, juhtimine jagatud Arnodl Greeni ja Atko Viru vahel.
  • 18. jaanuar – ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeelena.
  • 21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus"
  • 17. veebruarEesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
  • 24. veebruarEesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit esinesid üleskutsega Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks.
  • 24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp
  • 28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti valitsusele üle
  • 4.-5. märts – Interliikumise 1. kongress
  • 9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval mälestati rahvakogunemisega 1944. a märtsipommitamise ohvreid
  • 12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond
  • 14. märtsinterliikujad korraldasid Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi.
  • 15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandjana Vaba Maa
  • 20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg
  • 21. märtsKadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee, aasta lõpuks oli neid loodud üle Eesti 131, lisaks 14 maakonnakomiteed.
  • 25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati ka õigusvastaselt represseeritute liit Memento
  • 26. märts – NSV Liidu rahvasaadikute valimised Eestis, enim kohti sai Rahvarinne
  • 31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia
  • 15. aprill – kolmas sõltumatu noortefoorum toimus Tartus
  • 27. aprill – Tallinnas asutati Eesti Demokraatlik Tööerakond Vello Saatpalu juhtimisel
  • 28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee, üks aktiivsemaid kodanike registreerijaid
  • 30. aprill - 1. mai – NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kokkusaamine Loodil, koondades põrandaaluseid liikumisi
  • 7. mai – asutati Eesti Maaliit, kaasesimeesteks Olev Saveli, Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal
  • 12. maiVirumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
  • 13.-14. mai – Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee Tallinnas
  • 18. mai – ülemnõukogu otsus Eesti NSV üleminekust isemajandamisele
  • 8. juuniEestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
  • 25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas.
  • 29.-30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus
  • 6.-7. juuli – ajalehes Edasi ilmub intervjuu Edgar Savisaarega, milles viimane ründab teravalt kodanike komiteesid
  • 13. juuli – esimese sõltumatu maakonnalehena alustab ilmumist Lääne Elu
  • 15. juuli – Balti rahvarinnete otsus Balti keti korraldamiseks
  • 10. august – asutati Eesti Roheline Partei
  • 17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis Ühenduse RES PUBLICA.
  • 23. august – Tallinnas toimub kolmas Hirvepargi miiting, samal ajal koguneb Eestist ligemale 400 000 inimest Balti ketti
  • 26. august – NLKP keskkomitee ähvardav avaldus, mis sunnib rahvarinnet seejärel loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest
  • 21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas veelgi kodanike registreerimist Tallinnas
  • 22. september – ilmumist alustab Eesti Ekspress
  • 9. oktoober – ilmumist alustas Äripäev
  • 11. november – Tallinnas valiti Eesti vabariigi kodanike peakomitee, eesotsas Tunne Kelam
  • 13. novemberEesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
  • 24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges.[1]
  • 25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti kongressi valimisi
  • 27. november – NSV Liidu ülemnõukogu tunnustab Balti riikide isemajandamist
  • 10. detsember – esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised Eestis
  • 15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid.
  • 15. detsember – taasasutati Eesti Pank.
  • 17. detsember – tegevust alustas Eesti Liberaalne Rahvaerakond
  • 20. detsember – tegevust alustas partei Eesti Vabad Demokraadid
  • 31. detsember – Likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ning tegevust taasalustas Eesti NSV haridusministeerium.[2] See oli osa ulatuslikust valitsusreformist Eesti NSV-s.

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1989

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1989

Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]