Jalaväekompanii
Jalaväekompanii on jalaväe relvaliigi (väeliigi) koosseisu kuuluv kompanii. Jalaväekompanii kuulub tavaliselt jalaväepataljoni koosseisu.
| NATO maaväe üksused | ||||
|---|---|---|---|---|
| Märk | Üksus | Koosseis | Ülem | NATO kood |
|
Pooljagu/ grupp/ meeskond |
3–6 | nooremseersant/ kapral |
OR-4/ OR-2 |
|
Jagu | 6–12 | seersant | OR-4 |
|
Poolrühm | 7-20 | seersant | OR-4 |
|
Rühm | 15–50 | leitnant | OF-1 |
|
Kompanii | 80–250 | kapten major |
OF-2 OF-3 |
|
Pataljon | 300–800 | kolonelleitnant | OF-4 |
|
Rügement Brigaad |
3000–5000 | kolonel brigaadikindral |
OF-5 OF-6 |
|
Diviis | 10 000 – 30 000 | kindralmajor | OF-7 |
|
Korpus | 30 000 – 50 000 | kindralleitnant | OF-8 |
|
Armee | 100 000 – 300 000 | kindral | OF-9 |
|
Armeegrupp/ rinne |
2+ armeed | välimarssal armeekindral |
OF-10 |
|
Piirkond/ sõjatander |
4+ armeegruppi | kuuetärnikindral ülemjuhataja |
? |
Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Jalaväekompanii koosneb 3–4 jalaväerühmast, lahingutoetusallüksustest, teenindus- ning juhtimisallüksustest. Jalaväekompanii suuruseks on sõltuvalt allüksuste suurusest ja arvust tavaliselt 100–200 sõjaväelast.
Taktika ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Jalaväekompanii kaitselõigu pikkus on sõltuvalt koosseisust, maastikust ja olukorrast 500–1500 m. Tavaliselt tugevdatakse jalaväekompaniid lahingutegevuseks pataljoni lahingutoetusallüksustega.
Pataljonist iseseisvalt tegutsemiseks ette valmistatud jalaväekompaniid nimetatakse jalaväekompanii lahingugrupiks või üksik-jalaväekompaniiks.
Relvastus ja varustus[muuda | muuda lähteteksti]
Jalaväekompanii relvastusse kuuluvad püstolid, automaadid, kuulipildujad, granaadiheitjad, täpsuspüssid, mõnikord ka raskemad tankitõrjerelvad, samuti kerged miinipildujad.
Jalaväekompanii liigub tavaliselt kas taktikalistel veoautodel, maasturitel, soomustatud autodel, soomusautodel või soomustransportööridel.