Viikingid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on meresõitjatest; Eesti laeva kohta vaata Viiking (laev); vene filmi kohta vaata Viiking (film).

Viikingite tegevusala ja asundused

Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg).

Viikingilinnad

Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.

Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.

Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.

Viikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–12. sajandil) ka eestlased, eeskätt saarlased.

Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.

Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama ebaajalooliselt idealiseeritud hulljulgete võimsate sõdalastena. Hilisema popkultuuri (filmid, koomiksid jms) mõjul levisid võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval jäljendavad ja järgivad muinasajaloo huvilised viikingiajastu ainelist ja vaimset kultuuri igapäevaelus, viikingilaagrites, -festivalidel, vabaõhumuuseumites ja teemaparkides.

Põhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi natsionaalsotsialismi ideoloogia. Osa viikingihuvilisi on koodunud odinismi, asatru, wotanismi jt uuspaganlikke uskumusi järgivatesse religioossetesse ühendustesse. Äärmuslikud tõekspidamised ja konfrontatsiooni otsimine põhjustas Norras kirikute saripõletamise viikingihuvilise Varg Vikernese poolt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]