Tallinn

See artikkel räägib Tallinna linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus). Siia suunab märksõna "Reval", mille teiste tähenduste kohta vaata Reval (täpsustus).

---

Tallinn
Pindala	159,2 km²
Elanikke	443 623 (1.01.2017)
EHAK-i kood	0784
Koordinaadid	59° 26′ N, 24° 45′ E

Tallinn on linn Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on olnud saksapärane Reval (ka Revel), mis tuleneb muinasmaakonna Revala nimest. Teadaolevalt esmakordselt mainiti Revalit koos oma kodanikkonnaga (civitas Revaliensis) linnana 1238. aastal. Linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Eesti Vabariigi iseseisvumisel 1918. aastal võeti kasutusse eestindatud nimi Tallinna, mis 1933. aastal ainuüksi kohandati nimetavas käändes Tallinn'aks.

Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

1. märtsi 2017 seisuga oli Tallinnas 444 215 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks.

Sümbolid ja tähtpäevad

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde. Tallinna kaitsepühak on Püha Victor, vana Rooma sõdur Marseille'st, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse käsul.

Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Asukoht ja territoorium

Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel.

Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Linna kõrgeim punkt on Pääsküla prügimäel 66,6 m üle merepinna.

Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastal.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

Linnajuhtimine ja haldusorganid

 Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad, Tallinna asumite loend ja tänavate loend

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2007. aastast Edgar Savisaar. Linnapea juhib linnavalitsust. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.

Tallinna linnaosad

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks, mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused:

• Haabersti (linnaosavalitsus)
• Kesklinn (linnaosavalitsus)
• Kristiine (linnaosavalitsus)
• Lasnamäe (linnaosavalitsus)
• Mustamäe (linnaosavalitsus)
• Nõmme (linnaosavalitsus)
• Pirita (linnaosavalitsus)
• Põhja-Tallinn (linnaosavalitsus)

Rahvastik

 Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik

2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359. 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000.

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Linnaelanike arv

Aasta	Rahvaarv
1372	3250
1709	15 000
1710	2000
1772	6954
1816	12 000
1820	12 902
1834	15 300
1851	24 000
1871	29 162
1881	45 900
1897	58 800
1913	116 012
1918	105 789
1922	122 421
1925	119 800
1934	137 792
1959	283 071
1989	478 974
1996	427 500
2001	399 685
2002	398 434
2003	377 890
2004	392 306
2005	401 502
2006	403 505
2007	399 096
2008	401 372
2009	404 005
2010	406 703
2011	411 980
2012	416 144
2013	419 830
2014	429 899
2015	434 426
2016	439517
2017	443 623

Aasta	Arvestuslik rahvaarv (1. jaanuar)	Elanike tihedus in/km²	Rahvaarv rahvastiku- registris (1. jaanuar)
2001	400 090	2525,3	...
2002	396 490	2517,4	...
2003	395 050	2509,3	377 890
2004	398 310	2504,4	392 306
2005	400 500	2502,1	401 502
2006	398 380	2503,3	403 505
2007	396 770	2507,4	399 096
2008	396 800	2512,2	401 372
2009	397 400	2518,4	404 005
2010	398 500	2523,2	406 703
2011	401 120	2529,2	411 980
2012	403 862	2534,1	416 144
2013	406 059		419 830
2014	411 063		429 899
2015	413 787		434 426

Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011

Rahvus	1959		1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	281 714	100	362 706	100	428 537	100	478 974	100	400 378	100	393 222	100
eestlased	169 697	60,24	201 908	55,67	222 218	51,86	227 245	47,44	215 114	53,73	217 601	55,34
venelased	90 594	32,16	127 103	35,04	162 714	37,97	197 187	41,17	146 208	36,52	144 721	36,80
ukrainlased	7277	2,58	13 309	3,67	17 507	4,09	22 856	4,77	14 699	3,67	11 565	2,94
valgevenelased	3683	1,31	7158	1,97	10 261	2,39	12 515	2,61	7938	1,98	6229	1,58
soomlased	1650	0,59	2852	0,79	2996	0,70	3271	0,68	2436	0,61	2062	0,52
juudid	3714	1,32	3750	1,03	3737	0,87	3620	0,76	1598	0,40	1460	0,37
tatarlased	745	0,26	1055	0,29	1500	0,35	1975	0,41	1265	0,32	1012	0,26
leedulased	594	0,21	852	0,23	905	0,21	1052	0,22	949	0,24	795	0,20
poolakad	759	0,27	947	0,26	1084	0,25	1240	0,26	936	0,23	768	0,20
lätlased	702	0,25	1007	0,28	1259	0,29	1032	0,22	827	0,21	628	0,16
sakslased	–	–	–	–	332	0,08	516	0,11	516	0,13	492	0,13
muud	2199	0,78	2765	0,76	4023	0,94	6458	1,35	7892	1,97	5889	1,50

Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2012 Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena eesti keelt, 46,3% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 77,3%, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6%, Venemaa kodanikke 8,5%, Ukraina kodanikke 0,8%, Soome kodanikke 0,6%, Läti kodanikke 0,3%, Valgevene kodanikke 0,2%, Leedu kodanikke 0,2%, Saksamaa kodanikke 0,2%, teiste riikide kodanikke 1,3%.

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses

	eestlasi		venelasi		sakslasi		muid		kokku
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
1820	4486	34,8	2304	17,9	5540	42,9	572	4,4	12 902
1871	15 097	51,8	3300	11,3	10 020	34,4	745	2,5	29 162
1881	26 324	57,4	5111	11,1	12 737	27,8	1798	3,7	45 880
1897	40 406	68,7	6008	10,2	10 297	17,5	2099	3,6	58 810
1913	83 113	71,6	13 275	11,4	12 424	10,7	7200	6,3	116 012
1917	90 000	57,7	40 000	25,6	13 000	8,3	13 350	8,4	156 350
1918	86 035	81,3	5188	4,9	7691	7,3	6875	6,5	105 789
1922	102 568	83,8	7513	6,2	6906	5,6	5434	4,4	122 421
1934	117 918	85,6	7888	5,7	6575	4,8	7883	3,9	137 792

Tallinna kliimadiagramm

Kliima

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968.

Ajalugu

Tallinn 17. sajandi keskel. Adam Oleariuse gravüür

 Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu

2009. aasta väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Praegu valitseb arvamus, et eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.

1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse.

Tallinna arhitektuurimälestised

Toompea loss

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näited (lillepood Väike-Karja tänavas ja endine Raeköök Dunkri tänavas).

• 
  Tallinna punased katused
• 
  Tallinna Niguliste kirik
• 
  Katariina käik
• 
  Vabaduse väljak
• 
  Paks Margareeta
• 
  Pikk Hermann
• 
  Tallinna teletorn

Majandus

Oluline on tootmine-tööstus. Töötlevas tööstuses oli 2010. aastal Tallinnas tegevuses 326 ettevõtet, kus töötas 24 766 inimest ja toodangu väärtuseks oli 1,639 miljardit eurot (25,64 miljardit krooni).

Transport ja taristu

 Pikemalt artiklis Tallinna ühistransport, Tallinna sadamad, Tallinna ühistranspordiliinid, Trollibussiliiklus Tallinnas, Tallinna ringtee

Tallinna lennujaam paistmas üle Ülemiste järve

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee, linnalähirongide ja muud rongiliinid.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid.

Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas kõigile linnaelanikele tasuta ühistransport.

Kultuur

Haridus

 Pikemalt artiklis Tallinna koolide loend

2009. aastal tegutses Tallinnas 78 üldhariduskooli kokku 39 307 õpilasega.

Õppeaastal 2014/2015 tegutseb Tallinna Haridusameti haldusalas 61 üldhariduskooli, sealhulgas 45 gümnaasiumi (neist 28 eesti, 12 vene ja 5 eesti-vene õppekeelega). Samas tegutseb 130 lasteaeda (neist 83 eesti, 28 vene ja 19 eesti-vene õppekeelega).

Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sisekaitseakadeemia.

Sport

Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju.

Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ/Kalev ja TTÜ/Kalev II.

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, Kalevi spordihall ja Tondiraba jäähall.

Tallinna vanalinna päevad

 Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna päevad

 Pikemalt artiklis Tallinna kultuuriürituste loend

Sõpruslinnad

Annapolis, USA Gent, Belgia Göteborg, Rootsi Groningen, Holland

Kiel, Saksamaa Kotka, Soome Łomża, Poola Los Gatos, USA

Malmö, Rootsi Portland, USA Riia, Läti Moskva, Venemaa

Peterburi, Venemaa Schwerin, Saksamaa Veneetsia, Itaalia Vilnius, Leedu

Białystok, Poola Gdańsk, Poola Stockholm, Rootsi Carcassonne, Prantsusmaa

Tallinna teenetemärgid

• Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
• Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
• Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid

• Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
• Linnavolikogu esimehe ametikett
• Linnapea ametikett

• 
  Tallinna kommertskeskus 2009
• 
  Tallinna kommertskeskus 2015
• 
  Tallinna vanalinn
• 
  Tallinna kesklinna siluett
• 
  Vaade Oleviste kiriku tornist
• 

Tallinna panoraampilt (2007)

Vaata ka

• Tallinna Visioonikonverents
• Tallinna Aukodanike Kogu
• Tallinna Hipodroom
• Tallinna Loomaaed
• Tallinna aeg
• Tallinn Card
• Tallinn filateelias
• Miljonipeldik
• Tallinna kalmistute loend
• Tallinna parkide loend
• Tallinna turgude loend
• Tallinna hotellide loend
• Tallinna restoranide loend
• Tallinna sadamate loend
• Tallinna kõrghoonete loend
• Tallinna veevarustussüsteem
• Tallinna vallkindlustused
• Tallinna Majaomanikkude Selts
• Tallinna kunstikogu

Kirjandus

• "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
• Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9.
• Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4.

Välislingid

• Tallinna linna koduleht
• Tallinna ametlik veebikaart
• Tallinna Vanalinna 3D-mudel
• Tallinna Vanalinna 360° fotod
• Tallinna ajaloolised saksakeelsed tänavanimed (Carsten Wilms)
• Tallinn maailma juhtivate ajalooliste linnade pingereas EPL, 29. november 2008
• Keskerakond algatas Suur-Tallinna loomise eelnõu Tallinna Postimees, 5. veebruar 2009
• Tallinna volikogu otsustas linnaosad kaotada ERR, 19. veebruar 2009
• Album von Reval. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR