Kloostrimetsa

Allikas: Vikipeedia
Kloostrimetsa

Kloostrimetsa asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis

Pindala: 4,05 [1] km²
Elanikke: 76 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 53′ Ekoordinaadid: 59° 28′ N, 24° 53′ E
Kloostrimetsa asumi kaart

Kloostrimetsa on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Mähe, Lepiku, Kose, Laiaküla ja Pirita asumitega. Kloostrimetsa asum on pindalalt Pirita linnaosa kõige suurem asum – Kloostrimetsa pindala on 4,05 km².[1]

Asumi territooriumist suurema osa moodustab Kloostrimets, mille nimi tuleneb sellest, et see mets kuulus kunagi Pirita kloostrile. Kloostrimetsa on kutsutud ka Pirita-Iru parkmetsaks.[2] Asumi piires paiknevad Metsakalmistu, Tallinna Botaanikaaed ja Tallinna teletorn.

Asumi ainuke elamispiirkond paikneb Metsavahi teel, külgnedes Pirita asumi elamupiirkonnaga. Kloostrimetsa asumisse ei ole kavandatud uusi elamualasid.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostrimetsas alustati 19. sajandi teisel poolel ulatuslikke maaparandustöid ning sinna istutati hulgaliselt mände. Nende töödega jõuti lõpule 20. sajandi algul.[2]

Kloostrimetsa rajati 1933. aastal Tallinna Metsakalmistu, mis avati ametlikult alles 1939. aastal. Kalmistu planeeringu kavandamisel lähtuti looduslikust kujundusest ning püüti hoiduda uhketest ausammastest ja muudest taolistest rajatistest. Kloostrimetsas asub ka Saksa sõjavangide kalmistu.[2] Mõlemad kalmistud on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.[4][5] Tallinna Metsakalmistu kabel on ehitismälestis.[6]

Kloostrimetsas asub 6000 meetri pikkune Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada. 1933. aastal toimus esimene rahvusvaheline suursõit sellel ringrajal.[2]

Kloostrimetsas asus Konstantin Pätsi talu, mille ta 1918. aastal Väo mõisalt rendile võttis ja aastate jooksul mõisalt välja ostis.[7] Talu ametlik nimi oli Kloostrimetsa talu, kuid laiem üldsus tundis seda Pätsi talu ja Pätsi mõisa nime all. Talu aladel oli kokku neli maja, mille lähedal oli suurem park ja luigetiik. Talu viljapuuaias oli 930 õunapuud ning lisaks hulgaliselt muid liike.[2]

Konstantin Päts vahistati 30. juulil 1940 Kloostrimetsa talus (krunt nr 90) ja saadeti asumisele Venemaale.[8] 1959. aastal anti endise Kloostrimetsa talu maad Eksperimentaalbioloogia Instituudile botaanikaaia moodustamiseks. 1990. aastate lõpus tagastati Kloostrimetsa talu maadest moodustatud Kloostrimetsa tee 44 kinnistu koos hoonetega Konstantin Pätsi poja Viktori pojale Matti Pätsile.[7]. Suuremal osal endise talu maadest tegutseb jätkuvalt Tallinna Botaanikaaed.

Kloostrimetsa rajati 1980. aastal Tallinna teletorn, mille projekti koostajaks oli David Bassiladze. Teletorni sai põhjaliku renoveerimise osaks 2012. aastal ning selle näol on tegemist Eesti kõige kõrgema ehitisega.[2]

Kloostrimetsa asumi ala kuulub Tallinna linna piiresse 2. märtsist 1945. Kuni 1939. aastani kuulus Kloostrimetsa Nehatu valla koosseisu, 1939–1945 Iru valla koosseisu. Aastatel 1945–1991 oli Kloostrimetsa Tallinna Mererajooni, aastatel 1991–1993 Idarajooni koosseisus.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[9][10][1]
2017 76
2016 83
2015 84
2014 80
2013 79
2012 81
2011 79

Kloostrimetsa asum on Pirita linnaosas üks väikseima rahvaarvuga asum – ainult Iru asumis on veel vähem elanikke.[1]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pirita jõe ja Kloostrimetsa tee vaheline metsaala, samuti Kloostrimetsa teest põhja poole jääv metsaala Metsakalmistu ning Pirita ja Mähe asumi vahel kuulub Pirita jõeoru maastikukaitseala koosseisu.

Kloostrimetsa näol on tegemist peamiselt männimetsaga, kuid seal kasvab paiguti ka muid liike (ka lehtmetsa).[2]

Ringraja (Kloostrimetsa ja Lükati tee) ja Pirita jõe vahelisel metsaalal on valgustatud terviserada. Kloostrimetsa asumit läbib Teesuuoja.

Kloostrimetsa asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis asuvad Kiviaia tee, Kloostrimetsa tee, Lükati tee ning Metsavahi tee.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]