1996

See artikkel räägib aastast; Justamendi albumi kohta vaata artiklit 1996 (Justamendi album)

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | ► | ►►

Surnud

1996. aasta (MCMXCVI) oli 20. sajandi 96. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

21. jaanuar – Prantsusmaa tegi oma viimase tuumakatsetuse.

Veebruar

4. veebruar – Hiinas Lijiangi linna lähedal toimus 6,6 MW tugevune maavärin, mille tagajärjel hukkus 322 inimest, 17 000 inimest sai vigastada ja 300 000 inimest jäi kodutuks.

Märts

4. märts – Tel Avivi suurimas kaubanduskeskuses toimus enesetaputerroristide korraldatud pommiplahvatus, milles hukkus vähemalt 15 inimest ja vigastada sai üle 130 inimese.
24. märts – Maalt oli palja silmaga nähtav Hyakutake, heledaim komeet, mis Maast viimase 20 aasta jooksul on möödunud.
29. märts – Rio de Janeiro vangid võtsid 20 pantvangi ja ähvardasid need õhku lasta, kui ametnikud ei varusta neid relvade ja autodega, et nad saaksid vanglast lahkuda.

Aprill

2. aprill – Poola ekspresident Lech Wałęsa asus uuesti tööle Gdański laevatehase elektrikuna.
Andrus Ansipil juhtus jalgrattaga sõites õnnetus: laupkokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11-tunnine operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.

Mai

10. mai – Džomolungmal möllanud tormis hukkus 8 alpinisti (1996. aasta Everesti tragöödia).
11. mai – Põhja-Bangladeshi läbis tornaado, surma sai üle 600 ja vigastada ligi 34 000 inimest.
13. mai – Bangladeshi põhjaosas hukkus tornaados üle 600 inimese.

Juuni

8. juuni – Hiina korraldas Lop Nori polügoonil tuumakatsetuse.

Juuli

2. juuli – Pariisis kogunesid fännid 25. surma-aastapäeva puhul Jim Morrisoni hauale.
12. juuli – lahutati prints Charlesi ja printsess Diana abielu.
19. juuli – avati XXVI suveolümpiamängud USA-s Atlantas.
27. juuli – Atlanta olümpiapargis plahvatas torupomm, hukkus üks ja haavata sai üle saja inimese.

August

9. august – Boriss Jeltsin vannutati teiseks ametiajaks Venemaa presidendiks.

September

3. september – Ameerika Ühendriigid alustasid Iraagi vastu operatsiooni "Desert Strike" (Kõrberünnak) vastuseks Arbīli linna ründamisele Iraagi armee poolt.

Oktoober

7. oktoober – Fox News Channel alustas teleprogrammi ülekandmist.

November

7. november – Norras loodi Slettnesi looduskaitseala.

Detsember

29. detsember – Guatemala kodusõda lõppes vaenupoolte vahel sõlmitud rahulepinguga.

Sündmused Eestis

1. jaanuar – jõustus nõue, et pankadel peab olema 50 miljoni Eesti krooni suurune omakapital.
1. jaanuar – tegevust alustas kultuuriministeerium, haridusministriks sai Jaak Aaviksoo ja kultuuriministriks Jaak Allik.^[1]
1. jaanuar – eratelekanalite EVTV ja RTV käivitasid ühisprogrammi, millest kasvas välja TV3.^[1]
4. jaanuar – lasteorganisatsiooni ELO initsiatiivil keelati üldhariduskoolides suitsetamine.^[1]
4. jaanuar – valitsus otsustas anda välismaalase passi umbes 300 000 Eestis elavale määratlemata kodakondsusega isikule.^[1]
23. jaanuar – Riigikogu kinnitas Johannes Kerdi kaitseväe juhatajaks.^[1]
14. märts – esimest korda tähistati emakeelepäeva.
30. aprilliks pidid Eestis elanikud, kes ei olnud Eesti Vabariigi kodanikud, esitama taotluse elamisloa saamiseks, kui nad ei olnud seda teinud esimeseks tähtpäevaks 12. juuliks 1995.
12. juuli – Eesti ja Läti peaministrid kirjutasid alla merepiiri lepingule, et lõpetada Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud (tuntud kui "Räimesõda"). Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt Eesti territoriaalmereks kuulutatud ulatuslikust merealast Ruhnu saarest ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 meremiili ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks.
6. august – Euroopa Liidu asjade minister Endel Lippmaa lahkus valitsusest, sest tema hinnangul oli Tiit Vähi juhitav valitsus olnud liialt järeleandlik Vene erusõjaväelaste ja Eesti-Vene piiri ületamise osas ning kaugenemas Euroopa lepingu põhimõtetest.^[2]
14. august – erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu.^[2]
18. august – Otepääl suusatajate võistlusel Suverull jätsid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu esikoha koju.
22. august – Eesti ja Läti parlament ratifitseerisid merepiiri leppe.^[2]
26. august – 1996. aasta Eesti presidendivalimised: presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus president ei selgunud. Lennart Meri ega Arnold Rüütel saanud vajalikku 68 häält 101-st.^[2]
13. september – Kaitsepolitsei pidi kohaldama sundtoomist kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselnile, et viia ta kaitsejõudude peastaabi relvaäri asjus tunnistusi andma.^[2]
14. september – süttis Oru turbaraba, tulekahjus hävis umbes Eesti aastane turbavaru.^[2]
20. september – 1996. aasta Eesti presidendivalimised: Lennart Meri valiti tagasi Eesti presidendiks.
21. september – Eestist lahkus Rootsile müüdud uurimislaev Livonia.
26. september – Ameerika analüütik Ronald Asmus tutvustas Tallinnas uurimust, mis käsitles Balti riikide julgeoleku tagamist esialgse NATO-st väljajäämise järel.^[2]
9. oktoober – 1996. aasta Eesti-Šotimaa jalgpallimatš, mis pidi toimuma Tallinnas Kadrioru staadionil, jäi toimumata.
11. oktoober – Jõgevamaal Sõõru–Nõva teel toimus koolibussi ja veoauto vahel 8 hukkunuga Pala bussiõnnetus.
5. detsember – Tartus avati liikluseks Kroonuaia sild.

Sündinud

2. jaanuar – Õilme Võro, eesti sprinter
2. veebruar – Anna Maria Sepp, eesti purjetaja
5. veebruar – Anete Kociņa, läti odaviskaja
6. aprill – Kätlin Tammiste, eesti purjetaja
14. aprill – Abigail Breslin, USA näitleja
14. mai – Martin Garrix, Hollandi DJ
15. mai – Birdy, inglise laulja
15. mai – Karleen Kersa, eesti ujuja
10. juuni – Kristjan Ilves, eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja
13. juuni – Kingsley Coman, Prantsusmaa jalgpallur
2. juuli – Helina Metsik, eesti modell
15. juuni – Aurora Aksnes, Norra laulja
5. juuli – lammas Dolly, esimene kloonitud imetaja
8. juuli – Ksenia Belomestnova, Eesti allveesportlane
11. juuli – Alessia Cara, Kanada laulja
17. juuli – Vladislav Žarov, Eesti taekwondo-sportlane
24. juuli – Anette Veerpalu, eesti murdmaasuusataja
15. august – Maria Romanjuk, Eesti ujuja
19. august – Laura Tesoro, Belgia laulja
3. september – Veronika Domjan, Sloveenia kettaheitja
23. september – Valentin Bassov, Eesti veemotosportlane
25. september – Karli Allik, eesti võrkpallur
22. oktoober – Johannes Høsflot Klæbo, Norra murdmaasuusataja
14. november – Reio Käsnapuu, eesti veemotosportlane
15. november – Reena Koll, eesti teivashüppaja
23. detsember – Marten Liiv, eesti kiiruisutaja

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1996

7. jaanuar – Elmar Salumaa, eesti usuteadlane
8. jaanuar – François Mitterrand, Prantsusmaa poliitik
28. jaanuar – Jossif Brodski, luuletaja
14. veebruar – Ivar Grünthal, eesti kirjanik ja ühiskonnategelane
17. veebruar – Hervé Bazin, prantsuse kirjanik
20. veebruar – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja ja muusikateoreetik
21. veebruar – Boris Lukats, eesti graafik
23. veebruar – Inge Põder, eesti baleriin ja ballettmeister
23. veebruar – Paul Saagpakk, eesti keele- ja kirjandusteadlane
1. märts – Hilda Koni, eesti laulja
1. märts – Matti Vaga, eesti kirjastaja
2. aprill – Jaan Õun, eesti flötist
3. märts – Marguerite Duras, prantsuse kirjanik ja filmirežissöör
6. aprill – Leida Laius, eesti filmilavastaja
13. märts – Krzysztof Kieślowski, poola filmirežissöör
18. märts – Odysséas Elýtis, kreeka luuletaja
31. märts – Timothy Leary, USA psühholoog
11. aprill – Lemmo Erendy, eesti viiuldaja
21. aprill – Džohhar Dudajev, Nõukogude Liidu sõjaväelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president
3. mai – Vadim Želnin, Eesti loodusvaatleja ja ilmaennustaja
14. mai – Uno Sahva, eesti spordipedagoog
21. mai – Villem Raam, eesti kunstiteadlane
30. mai – Alo Mattiisen, eesti helilooja
9. juuni – Salme Reek, eesti näitleja
15. juuni – Ella Fitzgerald, USA laulja
17. juuni – Thomas Kuhn, USA teadusajaloolane ja teadusfilosoof
23. juuni – Andréas Papandréou, Kreeka poliitik
10. juuli – Eno Raud, eesti lastekirjanik
19. juuli – Kulno Süvalep, eesti lavastaja, näitleja ja näitekirjanik
8. august – Jüri Randviir, eesti maletaja ja maleajakirjanik
11. august – Vanga, bulgaaria selgeltnägija
14. august – Anu Presjärv, eesti nukunäitleja
13. september – Tupac Shakur, USA räppar
17. september – Spiro Agnew, USA poliitik
27. september – Leili-Maria Kask, eesti tõlkija ja toimetaja
27. september – Moḩammad Najībullāh, Afganistani poliitik
1. oktoober – Uno Kreen, eesti laulja
29. oktoober – Eugen Kapp, eesti helilooja ja muusikapedagoog
2. november – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik, Kesk-Aafrika keiser
22. november – Juta Bedia, eesti tõlkija
25. november – Edisson Denissov, vene helilooja
25. november – Ott Ojamaa, eesti tõlkija ja kirjandusteadlane
1. detsember – Konrad Veem, eesti teoloog ja vaimulik
3. detsember – Babrak Karmal, Afganistani poliitik
6. detsember – Vladimir Sapožnin, Eesti viiuldaja ja estraadikunstnik
7. detsember – Laur Karu, Eesti arstiteadlane ja poliitik
19. detsember – Marcello Mastroianni, itaalia filminäitleja
20. detsember – Carl Sagan, USA astronoom
21. detsember – Harry Abel, eesti humorist
28. detsember – Pent Nurmekund, eesti keeleteadlane
31. detsember – Juhan Virkus, eesti ajakirjanik

Viited

1 2 3 4 5 10 aastat uut Eestit, Vähi III valitsus, Eesti Päevaleht, 24. juuli 2001
1 2 3 4 5 6 7 10 aastat uut Eestit, presidendivalimised, Eesti Päevaleht, 27. juuli 2001

[EPL_1996-1] 1 2 3 4 5 10 aastat uut Eestit, Vähi III valitsus, Eesti Päevaleht, 24. juuli 2001

[EPL_1996_aug-2] 1 2 3 4 5 6 7 10 aastat uut Eestit, presidendivalimised, Eesti Päevaleht, 27. juuli 2001

[1]

[2]

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

Nobeli auhinnad

Viited