Juhkentali

Allikas: Vikipeedia
Juhkentali Tallinna ja Kesklinna raamis
Juhkentalis asuv Tallinna bussijaam enne rekonstrueerimist

Juhkentali on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas.

Asum piirneb põhjas Keldrimäe asumi, kirdes Sikupilli asumi, lõunas Ülemiste järve asumi, idas Ülemiste asumi, edelas Luite asumi ja idas Veerenni asumiga.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Juhkentali asumis 1092 elanikku.[1] 1. juunil 2012 oli Juhkentali asumis 1106 elanikku.[2]

Juhkenthali asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Juhkenthali asumis asuvad Filtri tee, Herne tänav, Juhkentali tänav, Järvevana tee, Lastekodu tänav, Masina tänav, Odra tänav, Püssirohu tänav, Staadioni tänav, Tartu maantee, Toonela tee ja Võistluse tänav.

Juhkenthali asumi taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Juhkentali asumis asuvad Tallinna bussijaam ja Kalevi spordihall.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Härjapea jõe ääres, hilisema Kaasani kiriku juures asus juba keskajal Pleekmäe eeslinn, mida on kirjalikes allikates esimakordselt mainitud 1536. aastal Bleke nime all. 1699. aasta allikates nimetati seda piirkonda Bleeksberg ja hiljem Bleichberg. Pleekmäe asulatuumik paiknes Härjapea jõe nõlvadel, tänapäeva Juhkentali ja Imanta tänava vahel.

Asumi nimi tulenes raamatukaupmehe ja linnatrükkali Lorenz Jauchi poolt Härjapea jõe äärde 1655. aastal saadud maadele rajatud Jauchenthali suvemõisa nimest. Juhkentali asum kujunes välja 17. sajandil piirkonnas asunud Juhkentali linnamõisast (Joachimsthal), mille mõisasüda asub tänapäeval Juhkentali tänav 58. Varasem asustus selles piirkonnas oli Tallinna eeslinn, Pleekmäe, millest on tänase päevani säilinud Juhkentali 11 asuv Pleekmäe veskihoone.

Juhkentali piirkonda läbis Härjapea jõgi, mis oli keskajal ja hiljemgi Tallinna tähtsaim vooluveekogu. Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke. Jõe veejõul käivitati juba 13.-14. sajandil vesiveskeid, enamik neist asus Juhkentalis. 13. sajandist tegutses Ülemiste mäe all, tänase Lastekodu tänava ääres, kus Härjapea jõe veejõudu sai kasutada kõige soodsamalt, Ülemiste viljaveski, mis kandis ka Kuningaveski nime ning kuulus Toompea linnuses asuvatele Liivimaa orduvõimudele. 13. sajandil tegutses praeguse Juhkentali 11 krundi kohal vesiveski, mis kandis Tiigiveski nime ja kuulus Mihkli nunnakloostrile. Vesiveskis jahvatati tsistertslaste Mihkli kloostri jaoks Kuimetsa ja Nabala mõisatest toodud vilja. 1354. aastal ostis Tallinna raad selle veski kloostrilt ja andis möldritele rendile. 1716. aastal rajati sinna vee jõul töötav saeveski, mida kasutasid Tallinna sadamas asunud Admiraliteedi töökojad. 1727. aastal rajati sinna ka eraldi veskirattaga jahuveski ja 1828. aastal omandas vesiveski uuesti Tallinna raad ning seal töötas 1843. aastani paberiveski ja seejärel 1886. aastani viljaveski. Hiljem kasutati hoonet laoruumina.

1715. aastal rajati tänapäeva Juhkentali tänava lõppu, endise Juhkentali suvemõisa kohale Mereväehospidal ning 1730. aastal toodi Kalamaja ranna lähedal asunud Maaväehospidal nüüdse Ida-Tallinna keskhaigla alale. 1772. aastal rajati Juhkentali Maaväehospidali juurde Kolmainu kirik, mis tegutses kuni 1894. aastani. 18. sajandi esimesel poolel ehitati Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, kuna Venemaa keisri Peeter I korraldusel toodi Tallinnasse tuhandeid sõjaväelasi.

1772. aastal, pärast Venemaa keisririigi valitseva senati ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ning nõuti kalmistute rajamist tihedamast hoonestusest vähemalt 640 meetri kaugusele, rajati peagi praeguse Siselinna kalmistu alale Aleksander Nevski kalmistu. 18. sajandil rajati Siselinna kalmistu lõunaosas tänaseks hävinud Muhameedi kalmistu. 18. sajandi lõpus rajati ka Vana Juudi kalmistu, mis asus praegusest Magasini tänava hooldushaiglast põhja pool, selle asukohta tähistab Magasini tänava ääres 1967. aastal vanale Juudi kalmistu asukohale rajatud automajandit ümbritsevas müüris vanasse aknaorva müüritud hauakivi. Pinnavee taseme tõusu tõttu rajati juba 1911. aastal uus Juudi kalmistu Rahumäele.

19. sajandil arenes piirkonnas elamuehitus ja kujunes välja tänavavõrk, sh tänapäevaks kadunud Afrika tänav ja Drevingi tänav ehk Väike-Liiva tänav, mis 1939. aastast kannab Keldrimäe tänava nime. Seal oli Heeringa tänav, mis 1948. aastal nimetati ümber Turu tänavaks, Suur-Arefjevi tänav, mis 1923. aastal nimetati Imanta tänavaks ja millega 1936. aastal liideti Väike-Juhkentali tänav. Israeli tänav, mis 1954. aastal nimetati Turu põiguks. Suur-Juhkentali tänavliideti 1936. aastal Liivalaia tänavaga ning 1990. aastal ennistati varasem Juhkentali tänava nimi. Kadunud on Kaasani tänav, mis muudeti V. Kingissepa tänava väljaehitamisel osaks V. Kingissepa tänavast. Kalmistu tänav nimetati 1955. aastal nimetati ümber Staadioni tänavaks. Kasarmu tänav nimetati 1959. aastal ümber Odra tänavaks. Vaestemaja ja 1908. aastast Lutre-Vaestekooli, 1923. aastast Luteri tänav nimetati 1939. aastal Lastekodu tänavaks. Väike-Arehna ehk Väike-Arevjevi tänav nimetati 1923. aastal Lennuki tänavaks ja 1925. aastal liideti Polgu ja Mardi tänavaga. Väike-Liiva tänav ja hiljem Liiva tänav nimetati 1959. aastal Ravi tänavaks.

Ülemiste katlamaja korsten

Liivalaia tänav, mis koosnes algselt kahest osast, s.o Liivalaia tänavast (Pärnu maanteelt Lembitu tänavani) ja Suur-Juhkentali tänavast (mis suundus Lembitu tänava juurest ida poole) ja nimetati 1944. aastal V. Kingissepa tänavaks. Tänava uue sihi seadmisel Tartu maanteele 1974. aastal hõlmas uus tänav ka senised Kaasani, Paberi, E. Aspe, Jõe ja Pronksi tänavad. Roosi tänav nimetati 1958. aastal ümber Toonela teeks. Orehhovi tänav ja hiljem Väike-Juhkentali tänav liideti 1936. aastal Imanta tänavaga.

1970. aastail ehitati piirkonda Masina tänav 18 endise tselluloosivabriku kompleksiga haakuv Ülemiste katlamaja, silikaattellistest suur tööstushoone on äärmuseni lihtne ja toimib ennekõike kütteseadmete „mahutina”.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012