Sadama

Allikas: Vikipeedia
Sadama

Sadama Tallinna ja Kesklinna raamis

Pindala: 1,39 [1] km²
Elanikke: 3464 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 46′ E
Sadama asumi kaart

Sadama on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Vanalinna, Südalinna, Kompassi, Raua ja Kadrioru asumiga. Sadama asumi pindala on 1,39 km2.[1]

Vaade Tallinnale põhjasuunalt, 17. sajand. Adam Olearius

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sadama asumi alad on osaliselt tekkinud mere taganemise tulemusel alles pärast 15. sajandit. Kuni 15. sajandini oli sadama piirkonna lääneosas, mis piirnes Tallinna vanalinnaga, Tallinna lahe kallas, mis ulatus kuni tänapäevase Narva maantee ja Viru väljakuni. Ajalooline Tallinna sadam asus, keskaegsete gravüüride järgi, millel on näidatud laevu, peaaegu Suure Rannavärava ees. Ala Tallinna linnamüürist ida pool oli soostunud ning liikumiseks kasutati tänapäeva Vana-Viru tänav sihis olnud teed, kuhu pääses läbi vallivärava.[viide?]

Tallinn oli 14.–15. sajandi vahetusel üks olulisemaid Läänemere sadamaid, sest läbi Tallinna kulges transiitkaubandus Novgorodi ja muudesse idapoolsetesse linnadesse. Merekaubandus tõi linnale palju tulu ning 15. sajandi alguse ehitusbuum tugines just sellest saadud tuludele.[2]

1647. aastal toimus Tallinna sadama rekonstrueerimine. Sadama lähedale oli tekkinud 17. sajandi algul Härmapõllu agul, mille tuumik paiknes arvatavasti Härjapea oja lähistel (praeguse Jõe tänava piirkond). Hobujaama tänava kandis eksisteeris veel 18. sajandil Härmapõllu kõrvaltänav.[2]

Tallinna lahe ääres asutati Admiraliteedi töökojad Venemaa keisri Peeter I korraldusel 1714. aastal, need paiknesid praeguse Vanasadama naabruses, nende järgi on nime saanud ka Vanasadama Admiraliteedi bassein. Admiraliteedi ülesanne oli remontida ja varustada Tallinnas baseeruvaid Venemaa keisririigi sõjalaevastiku laevu ning tehasel oli selleks vajalike hoonete kompleks, sh töökojad, tellingud, laod, sepikojad, haldushooned ja arsenal. Admiraliteedile kuulusid ka Tallinna köiemanufaktuur, ehitusettevõtted, telliselööv ja saeveski. 1732. aastaks olid peamised admiraliteedi töökojad valmis ehitatud.[viide?]

1752. aastal rajati Sadama asumi aladele Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik.[2]

Pärast Venemaa lüüasaamist Krimmi sõjas (1854–1855) otsustati eemaldada Tallinn kindluste nimekirjast. Sellega seoses hakati linna kindlustusi järk-järgult likvideerima. Tallinna sadamatehas nimetati 1886. aastal ümber riiklikuks laevaremondi- ja metallitehaseks.[2]

Rotermanni kvartali piirkonnas algas suurem ehitustegevus 19. sajandi algul. Seal alustas endine käsitööline Christian Abraham Rotermann alustas oma tööstuste laiendamist ning tema poeg jätkas seda tööd. Christian Barthold Rotermann laiendas raua- ja puidutööstust, ehitas aurusae hoone (1879), rajas makaronivabriku (1887) ning uue kaubahoone ja viljaveski (1888).[2]

1876. aastal sai valmis neoromaani stiilis piiritusevabrik (Mere pst 6-8), mille juhatajaks sai Alexander Rosen. Rosen oli Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude piiritusevabrikuid ühendava ühingu esimees. 1895. aastal arenes ettevõte ülevenemaaliseks ühinguks. 2005. aastal anti Rotermanni kvartali ühele uuele tänavale Roseni nimi.[2]

Endise Uus-Hollandi tänava piirkonnas asuvad 1870. aastatest kuni Esimese maailmasõjani mitmes järgus ehitatud laohooned (Kochi aidad), mis kuulusid parun Girard de Soucantonile ja suurkaupmees Kochile.[3]

Mere puiestee rajamine toimus alles 19. sajandi teisel poolel, 1866. aastal andis Tallinna linn sellest vanalinna pool asuva ala rendile Kanuti gildile, kes pidi rajama sinna avaliku suveaia, Kanuti aia.[viide?]

Tallinna sadam kandis kuni 1940. aastani nii Kaubasadama kui ka Vanasadama nime. Hiljem kutsuti sadamat Merekaubasadamaks ja Kesklinna sadamaks, alates 1998. aastast kannab sadam aga jällegi Vanasadama nime. Tallinna olulisematest sadamatest moodustati 1992. aastal riigiettevõte Tallinna Sadam.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 3464
2016 3224
2015 3167
2014 2951
2013 2832
2012 2754
2011 2603

Sadama asumi rahvaarv on aastatel 2011–2017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 3–9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50–79% vahele.[6]

Vaade Sadama asumi Vanasadama piirkonnale, 2011. aastal

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Sadama asumi põhilised ettevõtted ja rajatised on seotud sadamataristuga: AS Tallinna Sadama Vanasadam ja ajaloolises Admiraliteedi basseinis asuv Vanasadama Jahisadam ning endise Tallinna Sadamatehaste säilinud hoone (Merekeskus).

Sadama asumi territooriumile jääb mitu äri- ja kaubanduskeskust: Foorum Ärikeskus, Pro Kapitali ärikeskus, Postimaja Kaubanduskeskus, Rotermanni Kaubamaja ja Norde Centrum. Asumis on lisaks veel Sadama turg.

Sadama asumis asub Keskkonnaministeeriumi hoone ning Püha Siimeoni ja Naisprohvert Hanna kirik.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Sadama asumis tegutses aastatel 1937–1940 Tallinna Juudi Kool, mis tegutseb taas alates 1990. aastast.[2] Sadama asumi aladel asuvad Tallinna Ülikooli linnak ja Tallinna Linnahall, mille näol on tegemist Eesti NSV aegse kultuuri- ja meelelahutuskeskusega.

Sadamas asuvad Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseum, Tantsupeomuuseum ja Coca Cola Plaza (kino). Tallinna Sünagoogi juures asub Eesti Juudi Muuseum.

Sadama asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Sadama asumisse kuuluvad Aedvilja tänav, Ahtri tänav, Bensiini tänav, Hobujaama tänav, Jõe tänav, Kai tänav, Karu tänav, Kuunari tänav, Laeva tänav, Logi tänav, Lootsi tänav, Mere puiestee, Nafta tänav, Narva maantee, Paadi tänav, Petrooleumi tänav, Roseni tänav, Rotermanni tänav, Rumbi tänav, Sadama tänav, Tuukri põik, Tuukri tänav, Uus-Sadama tänav, Viru väljak.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Kochi aidad ajalugu. Koduleht. Kasutatud 03.08.2017
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
  7. Tallinn-Haapsalu KA: Tallinn Linn, Kinnistute register, Rahvusarhiiv