1988

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sündinud 1988Surnud 1988Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad  
◄◄ | | 1984 | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | | ►►

1988. aasta (MCMLXXXVIII) oli 20. sajandi 88. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • ...

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

August[muuda | muuda lähteteksti]

September[muuda | muuda lähteteksti]

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

November[muuda | muuda lähteteksti]

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

  • ...

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Lennusadam 1988. aastal
  • 5. jaanuar – EKP KK büroo otsus "natsionalismi ilmingutest Eestis."
  • 15. jaanuar – ENSV kolhoosnike kolmas kongress.
  • 21. jaanuar – 14 kodaniku üleskutse Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks, eesmärgiks Eesti iseseisvus ja kommunistliku režiimi lõpp.
  • 28. jaanuar – Eesti NSV-s kehtestati demonstratsioonide ja miitingute vastane seadus.
  • 2. veebruarTartus tähistatavat Tartu rahu aastapäeva nurjama saadetud miilitsaüksused oli väljas kilpide ja koertega.
  • 19. veebruarRahva Hääles ilmus nn 49 kiri, kutsudes üles vägivallast hoidumisele.
  • 24. veebruar – Eesti Vabariigi 70. aastapäeva rahvakogunemine Tammsaare kuju juures Tallinnas koos võimude korraldatud palaganiga (Mati Talvik, Ahto Vellamaa, Harri Lumi, Gabriel Hazak, Trivimi Velliste).[1]
  • 25. märtsil – Kõnekoosolekud Tallinnas Tammsaare monumendi juures, Tartus, Võrus ja Pärnus, nõuti küüditatute nimekirjade avalikustamist.
  • 1.-2. aprillil – Loomeliitude ühispleenum Tallinnas, kõlasid ka iseseisvuse nõuded, kuid ennekõike tauniti Karl Vaino juhtimisstiili.
  • 13. aprillEdgar Savisaar teeb Eesti televisioonis ettepaneku moodustada Rahvarinne Perestroika Toetuseks.
  • 14.-17. aprillTartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi taas avalikkuse ette Eesti lipu värvid.
  • 26. aprill – asutati Eesti esimene aktsiaselts Baltservice.
  • 1. mai – roheliste kolonn murdis Tallinnas võimude korraldatud maiparaadile, sinimustvalget sümboolikat kandnud Valev Kruusalu peeti võimude poolt kinni. Võrus tuli Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 välja juba suure sinimustvalgega.
  • 14. mail – Tartu X levimuusikapäevadel kanti ette Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti isamaalised laulud.
  • 14.-15. mai – esimene roheliste rattaretk "Kuidas elad Virumaa."
  • 23. mai – Eesti Rohelise Liikumise ametlik asutamine, esimeheks sai Juhan Aare.
  • 29. mai – MRP-AEG liige Lagle Parek kutsuti Moskvasse, kus USA president Ronald Reagan võõrustas nõukogude dissidente.
  • 31. mai – Ardo Keskküla, Rein Õunapuu ja Einar Soone ettepanek luua Eesti Kristlik Liit.
  • 4. juuni – Esimene sõltumatu noortefoorum kinos Kosmos, millel kõlanud iseseisvusnõuded sundisid Edgar Savisaare saalist välja marssima, meedias avaldati noortefoorumi nõuded sihilikult moonutatuna.
  • 10.14. juuni – stiihiliselt alanud öölaulupidudel Tallinnas kogunes isamaalisi laule laulma ligi 100 000 inimest.
  • 14. juuni – Küüditamise aastapäeva tähistati meeleavaldustega Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis jm.
  • 16. juuni – Moskvast saabunud Nikolai Sljunkovi kaasabil tagandati Karl Vaino EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja ametisse pandi Vaino Väljas.
  • 17. juuniTallinna Lauluväljakul toimus enam kui 100 000 osavõtjaga rahvakoosolek, kohtumine NLKP konverentsile saadetavate delegaatidega.
  • 17. juuni – Tegevust alustas Sõltumatu Infokeskus, põhitoimkonnas Andres Mäe, Mait Raun, Andres Herkel.
  • 19. juuni – Lalsis taastatud Vabadussõja monument vallandas monumentide taastamise kampaania üle Eesti.
  • 23. juuni – Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium oli sunnitud tunnustama sinimustvalget eesti rahvusvärvidena.
  • 25. juuni – Tallinnas Reaalkooli juures peetud miitingul nõuti sealse Vabadussõja ausamba taastamist.
  • 28. juuni – Rahvarinde kutsel tulid tuhanded inimesed ehitamisel olnud rahvusraamatukogule kaableid paigaldama.
  • 1. juuli – Draamateatri ees algas ERSP korraldatud pikett poliitvangide (Enn Tarto, Mart Niklus jt) vabastamise nõudmisega.
  • 12. juuli – Mart Niklus naasis vangistusest tagasi Eestisse.
  • 12. juuli – Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1 heiskas sinimustvalge Suurele Munamäele, mille võimud kohe maha võtsid, kuid 15. juulist jäi see siiski lehvima.
  • 14. juuli – Tallinnas asutati Miina Hindi juhtimisel Eesti Demokraatlik Liikumine'88 (EDL'88).
  • 19. juuli – Jevgeni Kogani eestvedamisel asutati Tallinnas Eesti NSV töötajate internatsionaalne liikumine.
  • 26. juuli – Asutati Tallinna Sõltumatu Malev, et taastada vabadussõja monumente ja skautide liikumist.
  • 3. august – Leiti üles Otepää Vabadussõja mälestussamba obelisk.
  • 10. august – Rahva Hääl avaldas lõpuks Molotovi-Ribbentropi pakti salajased lisaprotokollid.
  • 16. august – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise vormiline asutamiskoosolek.
  • 20. august – Pilistveres asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimese avaliku väljakutsena kommunistlikule parteile.
  • 23. august – Teise Hirvepargi miitingu korraldasid ühiselt ERSP, MRP-AEG, Eesti Kristlik-Demokraatlik Liiga, EDL'88, Eesti Kristlik Liit, Rahvusliku Sõltumatuse Liiga ja Tallinna Sõltumatu Malev, samal päeval kõneles Rahvarinde kutsel Tallinna linnahallis Moskva professor Juri Afanasjev.
  • 25. august – Eesti Roheline Liikumine nõudis linnahallis toimunud avalikul koosolekul valitsusjuht Bruno Sauli tagandamist.
  • 26.-28. august – Esimene Rock Summer Tallinna lauluväljakul.
  • 8. september – Isemajandava Eesti üle peetud vaidluste tulemusel sai plaanikomitee esimeheks Rein Otsason.
  • 11. september – Tallinna lauluväljakul toimus aasta suurim massiüritus, kus osales ligi 300 000 inimest – "Eestimaa laul 1988". Trivimi Velliste nõudis avalikult Eesti iseseisvumise taastamist.
  • 27. august – Rahvarinde algatuskeskuse seisukoht Eesti enesemääramisest kuulutas eesmärgiks sotsialistliku föderalismi arengu ehk liidulepingu.
  • 1.2. oktooberTallinna Linnahallis toimus Rahvarinde esimene kongress.
  • 6.-9. oktoober – Muinsuskaitsepäevad Pärnus.
  • 11. oktoober – taastati Õpetatud Eesti Selts, esimeheks valiti Herbert Ligi.
  • 13. oktoober – Kreutzwaldi-nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks.
  • 16.-22. oktoober – Eesti keele nädal Tallinnas lõppes keeleloitsuga Tallinna raekoja ees.
  • 17. oktoober – Vangilaagrist jõudis tagasi Enn Tarto.
  • 2. november – Pilistveres rajati stalinismiohvrite mälestuseks kivikangur.
  • 3. november – sai alguse Estonia kaevanduse põleng. Põlengut kustutati 48 päeva.
  • 12. november – Teine sõltumatu noortefoorum Tartus.
  • 16. novemberEesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, taotles liidulepingu sõlmimist ja pani valitsusjuhiks Indrek Toome.
  • 30. november – konkureerivatel koosolekutel Tallinnas lõid üleliidulised tehased Töökollektiivide Ühendnõukogu (juhiks Vladimir Jarovoi) ja Eesti ettevõtted Eesti Töökollektiivide Liidu (juhiks Ülo Nugis).
  • 1. detsember – taastati Eesti Üliõpilaste Selts.
  • 7. detsember – algatus Eesti Rohelise Partei loomiseks.
  • 10. detsember – Tartus peetud rohelisel foorumil saab Eesti Rohelise Liikumise esimeheks Toomas Frey.
  • 28. detsember – Melbourne'is alanud ESTO'88 päevadel sai esimest korda osaleda ka Eestist saabunud delegatsioon.

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1988

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1988

Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]