Tallinna Nikolai kirik
|
See artikkel räägib Vene tänaval asuvast kirikust; Kopli kiriku kohta vaata Tallinna Püha piiskop Nikolause kirik. |
| Piiskop Nikolai Imetegija kirik | |
|---|---|
 | |
| Riik | Eesti |
| Asukoht | Vene tänav 24, Tallinn |
| Ehituse algus | 1822 |
| Ehituse lõpp | 1827 |
| Sissepühitsemine | 1827 |
| Koordinaadid | 59° 26′ 20,6″ N, 24° 44′ 56,1″ E |
 | |
Piiskop Nikolai Imetegija kirik (ka Püha Nikolause kirik või Püha Nikolai kirik; vene keeles Церковь Святителя Николая Чудотворца) on MPEÕK õigeusu kirik Tallinna vanalinnas aadressil Vene tänav 24.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolause kirik (vene k. Церковь Св. Николая) ehitati aastatel 1822–1827 varem samal kohal olnud vene kaupmeeste kiriku kohale Peterburi arhitekti Luigi Rusca (1762–1822) 1807. aastal valminud projekti järgi ning on Tallinna vanim kuppelehitis. Kiriku algselt klassitsistlikud interjöörid on 19. sajandil osaliselt ümber kujundatud.
Keskajal oli Püha Nikolai Imetegija nüüdse kiriku kohal, Sulevimäelt ümber paigutatud vene kaupmeeste kirik-kaubahoov[1]. Selle kiriku (vene k. Никольская Колыванская церковъ[2], Церков Святителя Николая Чудотворца[3]) ja seda vähemalt 16. sajandini[4] kasutanud vene kaupmeeste järgi hakati Munkade tänavat hilisematel aegadel Vene tänavaks hüüdma. 1478. aastast kui Moskva suurvürst Ivan III vallutas lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Venemaa suurvürstiriigist, kasutasid kirikut ja kaubahoovi ka Pihkva, Ivangorodi ja Moskva kaupmehed[5]. 1652. aastal teavitas Novgorodi asevalitseja, et Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš annetas 360 rubla kiriku ehitamiseks Tallinnas, vastavalt rahulepingule[6].
Kiriku kaitsepühaku auks hakati Venemaa keisririigi ajal 19. sajandi venekeelses asjaajamises Nikolskaja uulitsaks nimetama. Nikolai kiriku (vene k. Церковь Святителя и Чудотворца Николая) juures tegutses 1878. aastast Nikolai õigeusu abikool (Никольское церковно-приходское училище), külakooli õppeprogrammi alusel.
.jpg)
.jpg)
Interjöör
[muuda | muuda lähteteksti]Sisustuses on olulisel kohal kolmeosaline ikonostaas. Suuremalt jaolt on säilinud vana, aastatel 1685–1686 Moskva tsaaride Peetri ja Joanni tellimusel Moskva Relvapalati meistrite loodud ikonostaas. Enamik sellest asub lõunapoolses külgaltaris, mõned ikoonid ka põhjapoolses külgaltaris. Ikonostaasi rajamise ettevõtjateks olid ikoonimaalija Sergei Vassiljev (Rožkov) ja puusepp Avvakum Sergejev. Ikonostaas valmistati Pihkvas ning see valmis 1686. aastal. Kokku oli ikonostaasil 45 eraldiseisvat ikooni, millest 12 on tänaseks hävinud ning kaks ei ole välja pandud[7].
Tallinna Püha Nikolai kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinna Püha Nikolai kogudus
Koguduses teeninud preestrid:
- preester/ülempreester Arseni Nikolski, Tallinna Püha Nikolai koguduses 09.02.1876–14.04.1890
- ülempreester Nikolai Tsvetikov, Tallinna Püha Nikolai koguduses 14.04.1890–01.02.1899
- ülempreester Vladimir Pokrovski, Tallinna Püha Nikolai koguduses 1940–1942
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Igor Kleinenberg, Tallinna vene kaubahoovi ajaloost XV—XVI sajandil, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised Ühiskonnateaduste seeria, 11 kd, 1960 nr 3, lk 242
- ↑ Русские акты Ревельскаго городского архива, стр 27/28
- ↑ Русские акты Ревельскаго городского архива, стр 225/226
- ↑ Русские акты Ревельскаго городского архива. Изд. Археографическою коммисс. под ред. Александра Барсукова. Санкт-Петербург: Тип. А. Катанскаго, 1894, стр 115/116
- ↑ Igor Kleinenberg, Tallinna vene kaubahoovi ajaloost XV—XVI sajandil, lk 245
- ↑ Русские акты Ревельскаго городского архива, стр 231-234
- ↑ Orest Kormašov, Maria Smorževskihh-Smirnova, Eesti ikoonimaal, Eesti Kunstimuuseum, 2011
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Nikolai kirik |