1926

Sündinud 1926 • Surnud 1926 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | 1930 | ► | ►►

1926. aasta (MCMXXVI) oli 20. sajandi 26. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

8. jaanuar – Abdul Aziz ibn Saud krooniti Hejazi kuningaks.
27. jaanuar – John Logie Baird demonstreeris Londonis esimest korda televisiooni.

Veebruar

9. veebruar – üleujutus Londoni eeslinnades.

Märts

...

Aprill

16. aprill – San Jose rongiõnnetuses hukkus 178 inimest.

Mai

9. mai – USA mereväekomandör Richard E. Byrd ja Floyd Bennet lendasid esimeste inimestena üle põhjapooluse.
12. mai – Roald Amundsen jõudis lõunapoolusele.

Juuni

...

Juuli

...

August

...

September

...

Oktoober

...

November

...

Detsember

...

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1926. aasta Eestis

4. jaanuar – Tartus avati raudbetoonist Vabadussild (64,5 m).^[1]
19. jaanuar – registreeriti osaühisus Mootor. Ettevõttest saab hiljem Eesti suurim autotranspordifirma.^[1]
24. jaanuar – lennuõnnetus Tallinnas: alla kukkus Aeronaudi lennuk, mille pardal oli ka Aeronaudi asutajaliige Jakob Tillo.^[1]
30. jaanuar – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.^[1]
5. veebruar – 6. veebruarini toimunud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Eesti ja Läti kolmandad maavõistlused võitis 26:20 Eesti.^[2]
6. veebruar – lõppesid 5. veebruaril alanud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Tallinna ja Riia linnavõistlustel võitsid lätlased 22:17.^[2]
19. veebruar – Riigikogus võeti vastu Popsiseadus.^[3]
21. veebruar – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.^[2]
28. veebruar – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri jooksus esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.^[2]
28. veebruar – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).^[2]
5. märts – Riigikogu võttis vastu "Võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse", mille järgi pidi endistele mõisaomanikele 55 aasta jooksul tagastatama 12,2 miljonit krooni.^[1]
12. märts – põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks asutati Eesti Maapank.
13. märts – Tallinna toimus esimene ajakirjanike ball, millest saab iga-aastane Eesti seltskonnaelu suursündmus.^[1]
14. märts – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.^[2]
14. märts – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg.^[2]
25. märts – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.^[2]
27. märts – Eduard Brock tegi Eesti meistrivõistlustel tõstmises poolraskekaalus vasaku käega rebimises uue maailmarekordi.^[2]
28. märts – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maadluses.^[2]
8. aprill – Tallinnas toimus 10. aprillini kestnud II Eesti kehalise kasvatuse kongress.^[2]
23. aprill – ilmus Eesti Spordilehe kriitpaberil mälestusnumber, millega tähistati Georg Lurichi 50. sünniaastapäeva.^[2]
25. aprill – toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused lauatennises ehk tollal pingpongis.^[2]
2. mai – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, mille võitis neljandat korda järjest Heinrich Paal.^[2]
16. mai – Eesti Foto-Klubi avas Tallinnas esimese rahvusvahelise fotonäituse.^[1]
16. mai – Tondi sõjakoolis toimusid Eesti esimesed laskevõistlused. See päev on ühtlasi Eesti laskespordi algusaeg.^[2]
13. juuni – avati Kadrioru staadion Eesti-Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.^[2]
16. juuni – tegevust alustas Vabadussõja Ajaloo Komitee.^[1]
19. juuni – Pirital toimus Eesti esimene orienteerumisvõistlus, mille võitis Julius Tiisfeldt.^[2]
24. juuni – Suure-Jaanis avati Vabadussõja mälestussammas "Lembit".^[1]
1. juuli – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.^[1]
18. juuli – Tartus algasid 29. juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress.^[1]
30. juuli – tuhanded tallinlased jälgisid Kadrioru staadionil maailmarekordimehe Paavo Nurmi jooksu.
Juulis ilmus 1200-leheküljeline teos "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur".^[1]
1. august – avati 63 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Sondast Mustveesse.^[1]
1. august – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond.^[2]
29. august – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.^[1]
12. september – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.^[1]
26. september – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
8. oktoober^[küsitav] – Tallinnas Vabaduse väljakul avati Eesti suurim ja moodsaim kino "Gloria Palace".
Oktoobris ilmus Anton Hansen Tammsaare romaanisarja esimene köide.^[1]
18. detsember – Tallinnas alustas Eestis "Raadio-Ringhääling" esimesi korrapäraseid raadiosaateid.
31. detsember – asutati Saaremaa Merispordi Selts.
Sel aastal said Eestis linnaõiguse viis uut linna: Põltsamaa ja Tapa (mõlemad 30. juunist), Tõrva ja Türi (mõlemad 2. juulist) ja Nõmme (12. novembrist).^[1]
Haridusministeeriumi Kultuurivalitsus kutsus Estonia teatri pedagoogiks-hääleseadjaks Armanda degli Abbati-Campodonico.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1926

1. jaanuar – Kalju Leht, eesti kirjandusteadlane
8. jaanuar – Aksel Pajupuu, eesti koorijuht
2. veebruar – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik
2. veebruar – Arno Köörna, eesti majandusteadlane
3. veebruar – Gunnar Pedraudse, eesti helilooja
7. veebruar – Mark Taimanov, vene maletaja
10. veebruar – Arvi Parbo, ettevõtja
11. veebruar – Heljo Mänd, eesti kirjanik
11. veebruar – Ott Ojamaa, eesti tõlkija
17. veebruar – Lia Laats, eesti näitleja
19. veebruar – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
28. veebruar – Svetlana Allilujeva, Stalini tütar
25. märts – László Papp, ungari poksija
31. märts – John Fowles, inglise kirjanik
21. aprill – Elizabeth II, Suurbritannia kuninganna
23. aprill – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
9. mai – Helju Rammo, eesti lastekirjanik
4. juuni – Ain Kaalep, eesti kirjanik ja tõlkija
5. august – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
9. november – Ülo Kaasik, Eesti matemaatik
9. november – Mihail Velsvebel, Eesti kergejõustiklane

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1926

5. märts – Clément Ader, prantsuse insener, lennunduspioneer
24. märts – Sizzo, Schwarzburgi vürstliku perekonna pea
23. august – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
5. oktoober – Mari Jászai, ungari näitleja
26. november – John Moses Browning, Ameerika Ühendriikide relvameister
5. detsember – Claude Monet, prantsuse maalikunstnik
29. detsember – Rainer Maria Rilke, austria proosakirjanik ja luuletaja

Nobeli auhinnad

füüsika – Jean Baptiste Perrin
keemia – Theodor Svedberg
meditsiin – Johannes Andreas Grib Fibiger
kirjandus – Grazia Deledda
rahu – Aristide Briand, Gustav Stresemann

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 214–216
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 ^2,17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ Popsiseadus astub jõusse Postimees, 19 veebruar 1926

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 214–216

[ESBL-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ^2,16 ^2,17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Pops-3] Popsiseadus astub jõusse Postimees, 19 veebruar 1926

[1]

[2]

[3]