Maarjamäe

Allikas: Vikipeedia
Maarjamäe

Maarjamäe asum Tallinna ja Pirita linnaosa raamis

Pindala: 1,55[1] km²
Elanikke: 2493 (01.01.2017)[1]

Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 50′ Ekoordinaadid: 59° 27′ N, 24° 50′ E
Maarjamäe asumi kaart


Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum paikneb Tallinna reidi ääres ning piirneb Pirita, Kose, Katleri, Loopealse, Paevälja ja Kadrioru asumiga. Maarjamäe asumi pindala on 1,55 km².[1]

Maarjamäe asum sai oma nime 1874. aastal valminud Maarjamäe (Marienbergi) lossi järgi. Maarjamäe piirkonda on tuntud ka Ristimäe ja Suhkrumäe nime all.[2]

Maarjamäe elamupiirkond on valdavalt väljakujunenud elurajoon, mida säilitatakse ning arendatakse edasi pere- ja väikeelamute alana. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks Kose tee äärne ala.

Maarjamäel tegutseb Maarjamäe selts.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1689. aastast esineb kirjalikke andmeid Maarjamäe piirkonnas asunud Ristimäe kõrsti (Ristimeh Krog) kohta, mis tegutses veel 1869. aastalgi. Maarjamäele rajati 17. sajandil Streitbergi (Ristimäe) mõis, mille järgi hakati kogu piirkonda Ristimäeks kutsuma.[2]

18.–19. sajandil tegeleti Maarjamäe piirkonna kindlustamisega ning sinna rajati rannakaitsepatarei. Selles paigas katsetati Peterburist saadetud süüterakettrelvi.[2]

1811. aastal rajas kaupmees Johan Gottlieb Clementz Pirita tee äärde suhkruvabriku, mille järgi hakati praegust Maarjamäe asumit Suhkrumäeks kutsuma. Hiljem kujundas uus omanik Christian Rotermann hooned ümber tärklise- ja piiritusevabrikuks, mis põles 1869. aastal suures osas maha.[2]

1820. aastatel asus suhkruvabriku lähistel vene kirjaniku Nikolai Karamzini salong, mille täpne asukoht ei ole enam teada. See salong oli vene edumeelse intelligentsi seas populaarne ning seda külastasid mitmed nimekad isikud, nagu poeet Anton Delvig ning Aleksander Puškini isa ja õde Olga.[2]

Maarjamäele rajati 1870. aastatel Windecki suvemõis ja park.[2]

1873. aastal omandas piirkonna Grigori Orlovi noorema venna Vladimiri järglane Anatoli Orlov-Davõdov (1837–1905), kes ehitas Orlovi ehk Maarjamäe lossi. Piirkond kingiti Vladimiri ja tema abikaasa vürst Tolstoi tütre Marija Jegorova tütrele Marija Vladimirovna Orlovale, kelle nime järgi saigi piirkond 1930. aastail nime Maarjamäe.

Maarjamäe lossis asus 1930. aastatel hotell-restoran Riviera Palace. Aastatel 1937–1940 asus lossis Eesti Vabariigi sõjaväe lennukool ning pärast II maailmasõda läks hoone Nõukogude armee kätte. Maarjamäe loss anti 1975. aastal üle Eesti Ajaloomuuseumile ning maja restaureeriti 1980. aastatel.[2]

Maarjamäe kujunes 19. sajandi lõpus suvituspaigaks. Eramuehitus elavnes 1920ndate lõpus ja uuesti 1950ndate lõpus.[2]

Maarjamäele loodi 1941. aastal Saksa sõjaväe kalmistu, mille ümber hakati 1942. aastal rajama parki. See kalmistu sai nõukogude ajal tugevalt kannatada, kui sinna kanti hakati Maarjamäe mälestusansamblit rajama. Tänapäeval kuuluvad nii Maarjamäe loss, Saksa sõjaväe kalmistu kui ka Maarjamäe mälestusansambel Kadrioru asumi alla.[2]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[4][5][1]
2017 2493
2016 2413
2015 2346
2014 2307
2013 2215
2012 2215
2011 2127

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastased moodustasid 3–9%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50–79% vahele.[6]

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Maarjamäe asumi territooriumil asub Sisekaitseakadeemia.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Maarjamäe asumis asuvad Maarjamäe mets ja Lillepi park. Asumi idaserval kulgeb Katleri oja.

Asum jääb osaliselt Pirita jõeoru maastikukaitsealale.

Maarjamäe asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuulenurga tänav on saanud oma nime Windecki suvemõisa järgi. Asumis esineb palju puudega seotud tänavanimesid, nagu Kase tänav, Kuslapuu tänav, Künnapuu tänav jm.[2] Asumis on lisaks veel Haljas tee, Kose tee, Lehise tänav, Lepa tänav, Lepa põik, Nulu tänav, Paju tänav, Papli tänav, Pirita tee, Punga tänav, Pähkli tänav, Regati puiestee, Saare tänav, Sanglepa tänav, Sarapuu tänav, Tamme tänav, Tarja tänav, Tohu tänav, Tõru tänav ning Urva tänav.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 2,9 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Maarjamäe seltsi koduleht
  4. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  5. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  6. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016