Mustjõe (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Mustjõe

Mustjõe Tallinna ja Haabersti linnaosa raamis

Pindala: 1,79 [1] km²
Elanikke: 3167 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 41′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 41′ E
Mustjõe asumi kaart

Mustjõe on asum Tallinnas, Haabersti linnaosas. Mustjõe piirneb Merimetsa, Lilleküla ja Veskimetsa asumitega. Asumi pindala on 1,79 km2.[1]

Asum on oma nime saanud Mustjõe järgi, mis saab alguse Lepistikust (Mustamäel) ja suubub Kopli lahte. Mustjõe pikkus on 1,5 km ning kuigi enamus sellest ojast on praeguseks suunatud torustikku, võib Mustjõe asumi territooriumil näha seda ka lahtiselt voolamas.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige vanemad kirjalikud allikad Mustjõe kohta pärinevad 1561. aastast, kus seda kohta mainiti nimega Schwartenbecke. 1862. aastal mainiti esimest korda eestikeelset nime "must jöggi". Mustjõe vett tarvitati joogiveena veel 1950ndatelgi, kuid asustuse tihenemisega ja eriti pärast tööstushoonete rajamist on vesi muutunud joogikõlbmatuks.[2]

Mustjõe vanimaks ehitiseks on tõenäoliselt kõrtsihoone, mis on kandnud erinevatel aegadel erinevaid nimesid. 1585. aasta kaardil tähistas kõrtsi koos sinna juurde kuulunud talumaadega nimi Swartle Bäck, 1808. kaardil nimi "Musteggi kartsma". Aastail 1799–1808 tegutses endise Mustjõe suvemõisa territooriumil riidevärvimise ja trükkimise töökoda, mis suleti kontinentaalblokaadi tõttu. S. R. Winckler omandas endise suvemõisa 1809. aastal ning lõi sinna vesiravila, kus oli võimalik võtta nii sooje kui ka külmi vanne. C.L. Bergmann, kes oli mõisa omanik 1880. aastatel, andis mõisas rendile suvekortereid. Enne I maailmasõda kuulus mõis Villem Tuurmannile, kelle pärijad müüsid selle hiljem Tallinna Linnavalitsusele. 1923. aastal tehti suvemõisale põhjalik remont. Aastate jooksul on Mustjõe suvemõisa külastanud mitu tuntud isikut, näiteks kirjanik August Kotzebue, kelle asutatud Tallinna esimese teatri etendusi toimus ka suvemõisas.[2]

Linnapiiri muutumine 1817. aastal mõjutas Mustjõe asulat tugevasti, sest muutuse tulemusel asula poolitati. Linnapiir püsis seal kuni 1950. aastate lõpuni. Asumite piiride määramisel 1991. aastal liideti Mustjõe asumiga ka osa Lillekülast.[2]

Nõukogude ajal ehitati Mustjõe piirkonda hulgaliselt üksikelamuid, samuti rajati sinna Nõukogude Liidu sõjaväeosa. Kanalisatsioonivõrgustiku puudumine oli väikeelamurajooni elanike pikaajaliseks mureks, mis lahendati alles 2008. aastal. 1940. aastal rajati asumisse Vabariiklik Sanitaar-Epidemioloogia Jaam, millest ajapikku kujunes välja Terviseamet.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvastiku

arv 1. jaanuari seisuga [3][4][1]

2017 3167
2016 3176
2015 3174
2014 3181
2013 3149
2012 3115
2011 3089

Mustjõe asumi elanikkonnast moodustavad 0–17aastased 18–22%, üle 68aastased 10–19%. Asumi elanikest moodustavad 50–79% eestlased.[5]

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Mustjõe asumi territooriumil asuvad Mustjõgi ja Mustjõe rand, mis on Kopli lahe ääres.

Mustjõe asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumi tänavanimedes esineb palju meteoroloogiaga seotud sarja nimesid. Mitmed Mustjõe tänavanimed on antud Veskimetsas asunud tuuleveski järgi.[2] Mustjões asuvad Enela tänav, Halla tänav, Heinamaa tänav, Humala tänav, Härmatise tänav, Joone tänav, Kõrgepinge tänav, Köömne tänav, Külma tänav, Laugu tänav, Lobjaka tänav, Looga tänav, Marja tänav, Marjamaa tänav, Mureli tänav, Mustjuure tänav, Mustjõe tänav, Mustjõe põik, Nurklik tänav, Ojaveere tänav, Otse tänav, Pakase tänav, Paldiski maantee, Piibelehe tänav, Pikse tänav, Põldmarja tänav, Pärituule tänav, Rahe tänav, Rohumaa tänav, Rõika tänav, Räitsaka tänav, Saarma tänav, Saarma põik, Siire tänav, Sirge tänav, Tarna tänav, Tuhkru tänav, Tuuleveski tänav, Tuuliku tee, Vesiravila tänav, Veskimetsa tänav ja Välgu tänav.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Mustjõe asumis asub Tallinna Mustjõe Gümnaasium, endise nimega Tallinna 45. Keskkool. Kool avati 1964. aastal.[2]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016