Tõnismäe

Allikas: Vikipeedia
Tõnismäe Tallinna ja Kesklinna raamis

Tõnismäe on asum Tallinnas, Kesklinna linnaosas.

Asumi elanikkond ja territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Tõnismäe asumis 1210 elanikku.[1]. 1. juunil 2012 oli Tõnismäe asumis 1241 elanikku.[2]

Hoonestus ja taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Asum piirneb põhjas Tallinna vanalinna, kirdes Sibulaküla asumi, idas Tatari asumi, lõunas Veerenni asumi, edelas Kitseküla asumi, läänes Uue Maailma asumi ja loodes Kassisaba asumiga.

Tõnismäe asumi tänavate nimekiri

Tõnismägi, Hariduse tänav, Roosikrantsi tänav, Veehoidla tänav, Tuvi tänav, Lõkke tänav, osa Pärnu maanteest, osa Suur-Ameerika tänavast ja Kaarli puiesteest.

Asumis paiknevad: Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Vabariigi Justiitsministeerium, Läti Vabariigi saatkond Eestis, Eesti Reformierakonna peakorter, Riigiarhiivi osana endine Parteiarhiiv ja Harju Maa-arhiiv ja Herbert Voldemar Johansoni projekteeritud Tallinna Linna Kodumajanduskeskkool, kus aastatel 1937–1951 tegutsesid kodunduse ja toitlustuse koolid, 1947–1960 Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogiline Kool, 1951–1992 Kaubandustehnikum, 1992–2000 Kommertskool, aga tänapäeval Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgem Majanduskool[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnismäe vanemast ajaloost on väga vähe teada, kuna siinset kõrgendikku on Tallinna kaitse huvides mitme sajandi kestel madalamaks kaevatud, mistõttu on vanim kultuurikiht hävitatud. Tõnismäe nimi tuleneb katoliku kiriku pühaku Antoniuse nimest. Eestis oli enne reformatsiooni rohkesti Antoniuse kabeleid ja üks neist asus Tõnismäel. Selle kabeli järgi hakatigi kohta kutsuma Antoniuse mäeks (Antonisberg) ning vanades allikates mainitakse ka eestikeelset vastet Tõnismägi. Praeguse veetorni kohal asunud tuuleveski (ill 2) järgi on Tõnismäge nimetatud veel Veskimäeks ning harvemini Riia mäeks. Edelaserva tuntakse veel ka Väikese Tõnismäe ehk Käomäena.

Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, kui Tallinna raad andis ordule Toompeast lõuna ja lääne poole asunud suure maa-ala. Rootsi ajast pärineb Tõnismäel paiknenud skemaatilisi kinnistuplaane ja majafassaadide kujutisi. Peamine liiklemistänav oli Tõnismägi, mille ääres Tõnismäe lõunanõlvaku all paiknes väike turuplats. Sealsamas lähedal oli kiviaiaga piiratud ala, kus linna lihunikud ostsid kokku turule toodud loomi. 1937. aastal uusehitistele vundamente kaevates leiti Hariduse tänava äärest loomaluid ja ka vana kivimüüri jäänused.

1870. aastani oli Tõnismäe Toompea eeslinn, kus erinevalt muust Tallinnast kehtis maaõigus. Keskaegne Tõnismäe eeslinn põletati Vene-Liivi sõjas, kui Ivan IV väed Tallinna piirasid. Tõnismägi oli tollal tähtsate lahingute paik. Rootsi ajal asus Tõnismäele riigi soosiva suhtumise tõttu elama rohkesti käsitöölisi. Tõnismägi kujunes elupaigaks ka paljudele rootsi sõjaväelastele. 1710. aasta Tallinna piiramise ajal põletati Tõnismäe eeslinn taas maha.

19. sajandiks oli Tõnismäel tihe asustus, sinna rajati ka suvemõisaid (Friedheim, Köningsthal). 19. sajandi II poolel hakati järk-järgult Põhjasõja-aegset hoonestust uuendama. Kõrgendikul ja selle jalamil paiknevad näiteks 33, 8 m kõrgune veetorn ja endine Inseneride Maja (mõlemad 1882, arhitekt Friedrich Axel von Howen), Läti saatkonna hoone (1888, arhitekt Konstantin Wilcken), Justiitsministeeriumi hoone (endine Tõnismäe haigla, 1908-1909, arhitekt Arthur Hoyningen-Huene).

Oma märgi jättis Tõnismäele ka Pätsi-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.

Esimesed kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, kui Tallinna raad andis mäe Mõõgavendade ordule, kellele seni oli Tallinnas kuulunud vaid Toompea, ka osa senisest Tallinna linnakogukonna ühisest maavaldusest, Tallinna sarasest.

Tõnismäe piirkond on nime saanud varasemast Püha Antoniuse auks püstitatud Antoniuse kabelist; vanemates allikates on Tõnismägi kõrgendikku kõige sagedamini nimetatud (S. Antonius Berg, Antony Berge, Antonisberg) Antoniuse mäeks ja varem kandis mägi Tõnismäe veetorni kohal asunud tuuleveski tõttu ka nime Veskimäe. Toompea ja Tõnismäe vahel asunud Tallinna linnamüüri vallivärava järgi on Tõnismäe kandnud ka Riia mäe nime.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  2. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  3. Hoone ajaloost, vana.tk.ttu.ee, (vaadatud 5.10.2011)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]