Tõnismäe

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tõnismäe
Tõnismäe asumi kaart.png
Pindala: 0,22[1] km²
Elanikke: 1460 (01.01.2017)[1]

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 44′ E
Tallinn tonismae asum.png

Tõnismäe on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Vanalinna, Kassisaba, Uue Maailma ja Tatari asumiga. Tõnismäe asumi pindala on 0,22 km2.[1]

Tõnismäe asum on saanud nime Lääne-Eesti viljakushaldja Tõnni järgi, kelle nimi tuleneb omakorda püha Antoniuse nimest. Enne reformatsiooni oli Eestis mitmeid Antioniuse kabeleid, millest üks asus Tõnismäel. Eri aegadel on Tõnismäge kutsutud ka Antoniuse mägi, Veskimägi ja Riia mägi[2], Väike-Tõnismägi, Käomägi, Kukumägi[3].

Tõnismäe asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnismäe asumis asuvad tänavad: Endla tänav, Hariduse tänav, Kaarli puiestee, Lõkke tänav, Pärnu maantee, Roosikrantsi tänav, Suur-Ameerika tänav, Toom Kuninga tänav, Tuvi tänav, Tõnismägi, Vabaduse väljak, Veetorni tänav[4].

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[5][6][1]
2017 1460
2016 1429
2015 1391
2014 1404
2013 1280
2012 1241
2011 1210

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 50–79% .[7]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnismäel asuvad Saksamaa, Läti ja Prantsusmaa suursaatkonnad.[2] Asumisse jäävad Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe polikliinik ja Eesti Keele Instituut. Tõnismäel asuvad Tuvi park ja Tõnismäe haljak.

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kohaliku omavalitsuse asutustest asuvad Tõnismäel Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Ettevõtlusamet ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Riigiasutustest jäävad asumi piiresse Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnismäel asub mitu kooli: Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledž, Tartu Ülikooli Õigusinstituut ja Tallinna Tõnismäe Reaalkool. Asumi territooriumile jäävad Eesti Rahvusraamatukogu, VAT teater ja Vene teater.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige vanemad kirjalikud andmed Tõnismäe kohta pärinevad 1348. aastast, mil Tallinna raad andis Liivimaa ordule Toompeast lõuna ja lääne pool asunud territooriumi. Rootsiaegsetelt plaanidelt võib näha, et asumis oli väljakujunenud tänavavõrgustik. Asumi peatänavaks oli Tõnismägi, mille ääres oli ka väike turuplats. Seal lähedal asus kiviaiaga piiratud ala, kus lihunikud said osta kokku loomi, mis olid turule toodud.[2]

Roosikrantsi tänava alguses Kaarli kiriku nurgal asus Barbara kabel, mida on esimest korda mainitud 1341. aastal. See kabel lammutati 1535. aastal, kuid sinna juurde kuulunud kalmistut kasutati matmiseks edasi. Viimased matused sellel kalmistul toimusid aastatel 1710–1712.[2] Toompea eeslinna kinnistusraamatu järgi asus Tõnismäel, Hariduse ja Tõnismäe tänava vahel algne Vana-Kaarli kalmistu. Arheoloogiliste esemete, hauapanuste võib oletada, et põhiline matmisperiood oli kalmistul 16.18. sajand. [8]. 1782. aasta paiku ostis endise Vana-Kaarli kalmistu maa-ala maja- ja aiaplatsiks kunstkärner (ehisaednik) Wulffgen[9].

Tõnismäe oli kuni 1870. aastani Toompea eeslinn, kus kehtis maaõigus. Tõnismäe eeslinn põletati maha Vene-Liivi sõja käigus ning uuesti Tallinna piiramise ajal 1710. aastal. Rootsi ajal elas Tõnismäel rohkesti käsitöölisi ja rootsi sõjaväelasi.[2]

Tõnismägi, 1876. aasta Tallinna linnaplaanil

Tõnismäel oli 19. sajandi alguseks tihe hoonestus ning sinna oli rajatud ka kaks suvemõisa (Friedheim (Tuvi tänav 14b) ja Köningsthal (Toom-Kuninga tänav 20a, 20b)). Sama sajandi teisel poolel hakati uuendama Põhjasõja-järgset hoonestust.[2] Königsdali suvemõisa teadaolev omanik oli pastor Hans Sigismund Vertaugott Lysach nimetatud Königk (1742–1800). Tema oli suvemõisa omanikuks kindlasti aastatel 1780–1788, kui ta oli Tallinna toomkoguduse abipastor. Königk-Lysarch andis suvemõisale nime Königsthal (Kuningaorg). Sama nimi kinnistus ka mõisat läbivale vanale Rootsiaegsele teele, mida varem nimetati saksakeelse nimega Väike-Wittenhoffi tänavaks (Kleine Wittenhofsche Strasse) sellest põhja pool kulgeva Wittehofi (praegune Endla tänav). Königsthali suvemõisa aiad ja mõned hooned asusid ka Toom-Kuninga tänava idaküljel Veetorni tänavast kuni Suur-Ameerika tänavani. Seal olid aiad terasside ja treppidega, kolm nn avaliku lustihoonet (aiapaviljoni). Königi maja ja aiaplatsi ostis kolleegiumi registraator ja Eestimaa kroonupalati raamatupidaja August Leopold Wagner (surnud 1830), kellest sai hiljem Kadrioru lossi kastelaan. Wagneri järel omandas suvemõisa apteeker Ernst August (kinnisturaamatus Friedrich August) Bienert (1773–1858) ja teisele poole Toom-Kuninga tänavat jäänud endise Königsthali suvemõisa nimetati, omanike järgi Bienerti suvemõisaks (1827–1874).

Königsthali suvemõisa idapiiril oli ilmselt teine vana rootsiaegne tee, mis kulges praeguse Toom-Kuninga ja Veetorni tänava ristil asuvast väikesest platsist lõunasse kuni Suur-Ameerika tänavani. Tee asus praeguse Tuvi pargi läänepiiril. Nimetu tänav kadus 19. sajandi algul, kuid pargiteena oli teatud määral jälgitav veel 1970. aastatel. Teisel pool seda teed, praeguse Tuvi pargi maa-alal asus kauni nimega Friedenheimi suvemõis.

1904. aastal rajati Tõnismäele Greiffenhageni haigla (Roosikrantsi 2), milles hakati Eestis esimesena tegema röntgenläbivalgustust ja röntgenravi. Asumis tegutses aastatel 1977–1994 Seppo kliinik.[2]

Oma märgi jättis Tõnismäele Pätsi-aegne 1930. aastate teise poole hoogne linnaruumi arendamine, millega võeti suund ehitada Tallinn esinduslikuks pealinnaks. Roosikrantsi-Hariduse tänava ja Pärnu maantee vaheline kvartal Tõnismäel oli üks väheseid, mis esindustraditsionalismi vaimus kompaktselt välja suudeti ehitada.[viide?]

1993. aastal valmis Tõnismäel Eesti Rahvusraamatukogu hoone, millel on 8 korrust (2 maa all).[2]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. KÄOMÄGI, linnaarhiiv.wordpress.com, 20 juuni 2017 (vaadatud 22.09.2020)
  4. TALLINNA TÄNAVANIMED / STREET NAMES OF TALLINN, 25. juuli 2018
  5. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  6. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  7. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
  8. Uwe Gnadenteich, Ministeeriumi ukseesine on surnukehi täis, postimees.ee, 9. juuni 2017
  9. Hugo Peets, Tallinna eeslinnade keskaegsed kabelid ja kalmistud., Päewaleht, nr. 21, 22 jaanuar 1934

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]