Karjamaa (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Karjamaa

Karjamaa Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis

Pindala: 0,97 [1] km²
Elanikke: 5240 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 43′ Ekoordinaadid: 59° 27′ N, 24° 43′ E
Karjamaa asumi kaart

Karjamaa on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Tallinna lahe ääres ning piirneb Kalamaja, Paljassaare, Pelgulinna ja Sitsi asumitega. Karjamaa asumi pindala on 0,97 km2.[1]

Karjamaa asum on saanud nime selle järgi, et asumi piirkond oli pikka aega kasutusel karjamaana.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karjamaa alad olid asustatud arvatavasti juba 14. sajandil, sest Susipea nime (Zudenpeycke] on mainitud 1374. aastast pärinevates allikates. Keskajal läbis Karjamaa alasid ainus tee, mis ühendas Koplit Tallinnaga (praegune Tööstuse tänav). Tol ajal oli Kopli eraldatud linnast piirdeaiaga, mis ulatus Kopli lahest Tallinna laheni. Selle muldvalliga piirdeaia eesmärgiks oli takistada huntidel pääsemast Kopli karjamaadele.[2] Varasem hoonestus on olnud ka Sitsimäe värava ees.[3] Suurema osa asumist (välja arvatud Hundipea) hõlmas Kalamäe soo.

Karjamaa alade lähedale ehitati 1728. aastal mereväe hospidal, mis tegutses seal lühikest aega. Kuni 19. sajandi lõpuni oli asumis ainult üksikuid hooneid. Piirkonna arengusse tuli suurem muutus siis, kui Karjamaa lähedale rajati 19. sajandi lõpus Balti Puuvillavabrik ja vahetult enne Esimest maailmasõda Miinisadam ning sõjatehas Arsenal.

1912. aastal jaotati kogu piirkond väikesteks kruntideks ja avati trammitee Vene-Balti laevatehase peahoonest kuni Sitsi mäeni. Trammiteed pikendati 1932. aastal mööda Kopli tänavat kuni Balti jaamani ja 1953. aastal ühendati see ülejäänud trammivõrguga.

Mereväe ohvitseride peredele ehitati piirkonda suuremad elumajad, mida hakati kutsuma Punasteks kasarmuteks.[2]

1919. aastal asutati Punaste kasarmute kõrvale Mereväe Ekipaaž, mis formeeriti 1931. aastal ümber Mereväe Õppekompaniiks.[4]

Ettevõtetest tegutsesid asumis 1920.-1930. aastail hapniku- ja atsetüleenivabrik Eesti AGA ning Jakob Kiili jahi- ja paaditööstus, samuti asusid seal Eesti Kiviõli õli- ja bensiinihoidlad.

1934. aastal rajati asumisse metodistide Petlemma kirik, mis suleti nõukogude võimu poolt ning mille hoone lõpuks lammutati.[2]

1926. aasta veebruarist alates asus Sitsi mäel (Tööstuse ja Kopli tänava vahelisel alal) laevadega sidepidamiseks Tallinn-Kopli rannaraadiojaam ja sama aasta detsembrist Raadio Ringhäälingu saatejaam, kust läksid alates 18. detsembrist 1926 eetrisse regulaarsed raadiosaated.[5] 1938. aasta detsembris ehitati samasse kohta ranna-raadiosaatejaam, mis pärast Teist maailmasõda töötas raadiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa eesti- ja venekeelsete saadete segamisjaamana (Raadiokeskuse objekt nr 65).[6]

1930. aastate lõpus valmis Karjamaa elurajooni rekonstrueerimise kava, mille järgi pidi 20 ha suurusel maa-alal paiknema 90 ehituskrunti, kus oleksid olnud 3-4-korruselised tellishooned. Maa-ala keskossa kavandati park. Paraku jõuti valmis ehitada vaid üks maja (Erika tänav 1).[7]

Hundipea nuki piirkonnas elasid enne 1940. aastat peamiselt merendusega seotud inimesed. Tänapäeval on Hundipea määratletud eraldi allasumina.[2]

Karjamaa piirkonda ehitati 1960. aastate algul Tallinna ühed esimesed suurpaneelmajad. 1964. aastal rajati asumisse kool (tollal Tallinna 15. keskkool).[2]

Alates 2002. aastast on asumis hakatud läbi viima heakorrastustöid ning moderniseeritud vanu hooneid. 2010. aastal avati asumis Karjamaa park.[2]

Karjamaa, Tööstuse tänav

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[8][9][1]
2017 5240
2016 5208
2015 5212
2014 5314
2013 5214
2012 5188
2011 5252

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 18–49% vahele.[10]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Karjamaa asumisse jääb Hundipea sadam (Lume tänav 9), Veeteede Ameti Meresõiduohutuse teenistuse hoone (Lume tänav 9), Keskkonnaameti Kiirgusosakonna ja Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo ühine hoone (Kopli tänav 76), Päästeameti Põhja Päästekeskuse haldushoone (Erika tänav 3), Arsenal Keskus (Erika tänav 14) ja Karjamaa park (Karjamaa tänav 3).

Karjamaa Põhikool (kuni 30.08.2014 gümnaasium), 2009

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Karjamaa asumis asub Karjamaa Põhikool (varasem Karjamaa Gümnaasium; Karjamaa tänav 1). Asumi aladele jääb Relvamuuseum (Nõlva tänav 9)[11].

Karjamaa asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis asuvad Angerja tänav, Erika tänav, Hundipea tänav, Karjamaa tänav, Kopli tänav, Lume tänav, Nõlva tänav, Paavli tänav, Paljassaare tee, Ristiku tänav ja Tööstuse tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 242. ISBN 978-9949-33-215-1
  3. Robert Nerman, Karin Paulus (2006). Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus. Lk 49. 
  4. Robert Nerman (2002). Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Teine, täiendatud väljaanne trükk. Lk 394. ISBN 9985-78-036-1
  5. Kopli asumi ajaloost (Tallinna koduleht)
  6. RET. Tööstuse ajalugu
  7. Kopli asumi ajaloost (Tallinna koduleht)
  8. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  9. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  10. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
  11. Relvamuuseum

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]