Karjamaa (Tallinn)

Allikas: Vikipeedia
Karjamaa

Karjamaa Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis

Pindala: 0,97 [1] km²
Elanikke: 5240 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 43′ Ekoordinaadid: 59° 27′ N, 24° 43′ E
Karjamaa asumi kaart

Karjamaa on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Tallinna lahe ääres ning piirneb Paljassaare, Sitsi, Pelgulinna ja Kalamaja asumitega. Karjamaa asumi pindala on 0,97 km2.[1]

Karjamaa asum on saanud nime selle järgi, et asumi piirkond oli pikka aega kasutusel karjamaana.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karjamaa alad olid asustatud arvatavasti juba 14. sajandil, sest Susipea nime on mainitud 1374. aastast pärinevates allikates. Keskajal läbis Karjamaa alasid ainus tee, mis ühendas Koplit Tallinnaga (praegune Tööstuse tänav). Tol ajal oli Kopli eraldatud linnast piirdeaiaga, mis ulatus Kopli lahest Tallinna laheni. Selle muldvalliga piirdeaia eesmärgiks oli takistada huntidel pääsemast Kopli karjamaadele.[2]

Karjamaa alade lähedale ehitati 1728. aastal mereväe hospidal, mis tegutses seal lühikest aega. Kuni 19. sajandi lõpuni oli asumis ainult üksikuid hooneid. Piirkonna arengusse tuli suurem muutus siis, kui Karjamaa lähedale rajati Balti Puuvillavabrik, Miinisadam ning sõjatehas Arsenal. Mereväe ohvitseride peredele ehitati sinna piirkonda suuremad elumajad, mida hakati kutsuma nn punasteks kasarmuteks. Elamute lähedal asus mereväe ekipaaž.[2]

Ettevõtetest tegutsesid asumis hapniku- ja atsetüleenivabrik Eesti AGA ning J. Kiili jahi- ja paaditööstus, samuti asusid seal Eesti Kiviõli õli- ja bensiinihoidlad. 1934. aastal rajati asumisse metodistide Petlemma kirik, mis suleti nõukogude võimu poolt ning mille hoone lõpuks lammutati.[2]

Hundipea nuki piirkonnas elasid enne 1940. aastat peamiselt need inimesed, kes olid seotud merendusega. Tänapäeval on Hundipea määratletud eraldi allasumina.[2]

Karjamaa piirkonda ehitati 1960. aastate algul Tallinna ühed esimesed suurpaneelmajad. 1964. aastal rajati asumisse kool.[2]

Alates 2002. aastast on asumis hakatud läbi viima heakorrastustöid ning moderniseeritud vanu hooneid. 2010. aastal avati asumis Karjamaa park.[2]

Karjamaa, Tööstuse tänav

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 5240
2016 5208
2015 5212
2014 5314
2013 5214
2012 5188
2011 5252

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 18–49% vahele.[5]

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Karjamaa asumisse jäävad Hundipea sadam ja Karjamaa park.

Karjamaa Gümnaasium, 2009

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Karjamaa asumis asub Karjamaa Põhikool (varasem Karjamaa Gümnaasium). Asumi aladele jääb Relvamuuseum.

Karjamaa asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Asumis asuvad Angerja tänav, Erika tänav, Karjamaa tänav, Kopli tänav, Lume tänav, Nõlva tänav, Paavli tänav, Paljassaare tee, Ristiku tänav ja Tööstuse tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus. (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn. 
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]