Tondiraba

Allikas: Vikipeedia
Tondiraba Tallinna ja Lasnamäe raamis
Tondi raba 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil
Tondiraba

Tondiraba on asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas.

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tondiraba asumi pindala on 1,38 km². Asum külgneb põhjas Katleri asumiga, idas Kuristiku ja Mustakivi asumiga, lõunas Väo ja Sõjamäe asumiga ning läänes Laagna (Tallinn) ja Loopealse asumiga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale jääaega, umbes 8000–9000 aastat tagasi asus tänase Tondiraba asumi kohal järv, millest kujunes ajapikku raba. 20. sajandi algul lõigati Tondi rabast turvast. 1983. aastal Lasnamäe kanali rajamisel leiti Tondi raba viiemeetrise turbakihi all oleval paepinnal meteoriidi jälgi.[1] Praegu on jälg mõnemeetrise mullakihi all Bauhausi ehituspoe ees oleval muruplatsil.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. jaanuari 2015 seisuga ei olnud Tondiraba asumis ühtegi elanikku.[2]

Taristu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi ei ole Tondiraba asumisse planeeritud elamualasid. Asumisse on kavandatud tööstuspark ettevõtete, kaubandus- ja teenindusasutustega.[3]

Kuni 2009. aastani paiknes Tondiraba asumis Eesti Mereakadeemia (Mustakivi tee 25), mis hiljem kolis Koplisse.[1]

Asumis on mitu kaubanduskeskust – Lasnamäe Centrum, Lasnamäe Prisma, Mustakivi Selver ning Eesti suurim ehitusmaterjalide kauplus Bauhaus.

Tondiraba asumis tegutseb Lasnamäe sulgpallihall (Punane 69a). 2014. aasta augustis avati Tondiraba jäähall (Varraku 14), mis on Tondiraba Spordikeskuse kompleksi esimene ehitis. Vastavalt detailplaneeringule on nähtud ette rajada veel siseujula, hostel ja golfiväljak.

Tänavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tondiraba asumi tänavad: Kivila tänav, Kuuli tänav, Laagna tee, Mustakivi tee, Osmussaare tänav, Punane tänav, Taevakivi tänav, Tähesaju tee, Varraku tänav. Taevakivi tänav ja Tähesaju tee on nimetatud meteoriidileiu järgi.[1]

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tondi raba turvas on suures osas välja kaevatud ja täidetud täiteainetega, kuid raba keskosas on turba ja muda kogupaksus veel üle 5 meetri. Raba servaaladel on mõnevõrra säilinud looduslikku lehtpuumetsa (lepad, haavad, kased, toomingad). Säilinud rohealad moodustavad ühe osa lindude nn Ida-Tallinna rändeteest ja on lindudele oluline pesitsuskoht.[3] Tallinna Keskkonnaamet on väljendanud seisukohta, et Tondiraba näol on tegemist viimase säilinud fragmendiga Lasnamäed läbivast rohekoridorist ja sellel alal on oluline roll ümbritseva tehiskeskkonna negatiivsete mõjude tasakaalustajana nii ökoloogilisest kui ka rekreatiivsest aspektist.[4]

Tondi raba infiltreerunud vesi toidab Maarjamäe paekalda jalamilt langevaid Varsaallikaid.[3] Meteoriidijälg Tondi rabas on kaitstava looduse üksikobjektina võetud 1992. aastast kaitse alla kui geoloogiamälestis.[5]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Robert Nerman, Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013
  2. Tallinn arvudes, Tallinna linnavalitsus
  3. 3,0 3,1 3,2 Lasnamäe elamualade üldplaneering. Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Üldplaneeringute osakond
  4. [1] Seletuskiri Tallinna Linnavalitsuse istungi protokolli päevakorrapunkti "Informatsioon Tallinna Linnavalitsuse 28. detsembri 2011 istungi protokolli nr 51 päevakorrapunktiga 32 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile pandud ülesande täitmise kohta" juurde
  5. Tallinna linnavalitsuse 22. mai 1992 määrus nr 102 "Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmine"

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]