Nõmme asum

Allikas: Vikipeedia
Nõmme
Pindala 4,8[1] km²
Elanikke 6685 (01.01.2017)[1]

Koordinaadid 59° 23′ N, 24° 42′ E
Nõmme

Nõmme on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Pääsküla, Kivimäe, Hiiu, Vana-Mustamäe, Mustamäe, Rahumäe ja Männiku asumi ning Saku vallaga. Nõmme asumi pindala on 4,8 km2.[1]

Nõmme keskus, Turu plats 5
Nõmme Kultuurikeskus, Turu plats 2

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme oli veel 19. sajandi keskel peaaegu asustamata, selle aladel oli vaid paar ehitist. Vanemates ürikutes on asumit kutsutud nii Järveküla nõmmeks (saksa keeles Jerkelsche Heide) kui ka Pääsküla nõmmeks. Enne suurema asustuse tekkimist olid Nõmme aladel vaid Nõmme kõrts, mis asus Pärnu maantee ääres, ja metsavahi majake. 1689. aasta Holmbergi kaardil oli see kõrts kirjas nimega Mägedevahe kõrts (meggedewahe Krog), Nõmme kõrtsi nime kasutati esimest korda 1784. aasta Schrammi kaardil (kujul Nömme).[2]

1872. aastal loodi Nõmmele raudteepeatus, mille praegune jaamahoone valmis 1930. aastal. Asumi arengule aitas kaasa sealsete maade omaniku Nikolai von Glehni soov rajada linn. Glehn andis 1873. aastal välja esimese suvilakrundi. 1880. aastal sai Glehn ka loa hakata müüma mõisast eraldatud väiksemaid krunte eraomandiks, mis muidu oli Balti eriseaduse alusel keelatud.[2]

Nikolai von Glehn pidas kruntide väljaandmisel mõningal määral silmas ka rahvuslikke ja seisuslikke vahesid. Sakslased koondusid elama põhiliselt Uus-Nõmme piirkonda, rikkamad eestlased ja "kadakad" elasid Vana-Nõmmel. Töörahvas sai krunte peamiselt Harku ja Põhjakaare tänava ümbrusse. Kuna selles piirkonnas peeti palju koduloomi ja -linde, hakati seda ümbruskonda veidi pilkavalt kutsuma Kanakülaks (saksa k Hühnerseite).[2]

Nõmme Heakorra Seltsi eestvedamisel hakati 1908. aastal kujundama välja asumi tänavatevõrgustikku. Samal aastal rajati Nõmmele turg (turuhoone valmis 1930. aastal), 1910. aastal apteek, 1912. aastal postkontor, pritsimaja ja algkool. Nõmmele ehitati 1933. aastal moodne administratiivhoone, kus asusid tegutsema omavalitsusasutused ja kino Victoria Palace (hiljem Võit). Nõmme asum kujunes Nõmme linna ja hiljem Nõmme linnaosa keskuseks hoolimata sellest, et 1926. aasta linna üldplaanil oli keskuseks planeeritud hoopiski Hiiu.[2]

1988. aastal taastati Nõmme Heakorra Selts. 1999. aastal rajati Nõmme Tee Selts ning 2011. aastal asutati Loov Nõmme.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017 6685
2016 6408
2015 6388
2014 6389
2013 6300
2012 6277
2011 6043

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 23–31%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.[5]

Nõmme turg

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmmel asuvad Nõmme Keskus ja Nõmme turg. Asumi territooriumile jäävad Nõmme Rahu kirik ja Nõmme Lunastaja kirik. Aadressil Jaama 11 asub Lääne-Tallinna Keskhaigla Nõmme Tervisekeskus.

Haridus ja kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme asumis asuvad Tallinna Nõmme Põhikool ja Nõmme Erakool. Asumis tegutsevad Nõmme Kultuurikeskus, Nõmme raamatukogu ja Nõmme muuseum.

Haljastus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmme asumis on rohkelt haljastust. Asumi territooriumile jäävad Kiige park, Lootuse puiestik, Mai park, Ravila park, Rännaku puiestik, Vabaduse park, Valdeku park, Õie puiestik ning osa Pääsküla rabast.

Nõmme asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Nõmmel asuvad Aate tänav, Edu tänav, Ehitajate tee, Nikolai von Glehni tänav, Nikolai von Glehni põik, Haava tänav, Hange tänav, Harku tänav, Helbe tänav, Hiiu-Maleva tänav, Hämariku tänav, Idakaare tänav, Idakaare põik, Jaama tänav, Kaare tänav, Kaja tänav, Paul Kerese tänav, Kiige tänav, Kuiv tänav, Kuljuse tänav, Kuru tänav, Kuuse tänav, Kõue tänav, Kõver tänav, Liiva tänav, Lootuse puiestee, Lootuse põik, Lõuna tänav, Mai tänav, Mai põik, Metsa tänav, Metsa põik, Mait Metsanurga tänav, Jakob Mändmetsa tänav, Männi tänav, Nurme tänav, Nõmme-Kase tänav, Pesa tänav, Piiri tänav, Pilviku tänav, Puhma tänav, Puuvilja tänav, Põhjakaare tänav, Põllu tänav, Pärnu maantee, Kristjan Raua tänav, Raudtee tänav, Ravila tänav, Roheline tänav, Sambla tänav, Seene tänav, Serva tänav, Sihi tänav, Silla tänav, Suusa tänav, Talve tänav, Tiiru tänav, Turu plats, Vabaduse puiestee, Vahe tänav, Valdeku tänav, Valguse tänav, Vana-Mustamäe tänav, Vana-Pärnu maantee, Versta tänav, Voo tänav, Võsu tänav, Õie tänav ning Õie põik.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
  4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
  5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]