Sitsi

Allikas: Vikipeedia
Sitsi

Sitsi Tallinna ja Põhja-Tallinna raamis

Pindala: 0,45 [1] km²
Elanikke: 3865 (01.01.2017) [1]

Koordinaadid: 59° 27′ N, 24° 42′ Ekoordinaadid: 59° 27′ N, 24° 42′ E
Sitsi asumi kaart

Sitsi on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Paljassaare, Karjamaa, Pelgulinna ja Pelguranna asumitega. Sitsi asumi pindala on 0,45km2.[1]

Sitsi asum on saanud oma nime Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku järgi, mida rahvasuus kutsuti Sitsi vabrikuks.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguse Sitsi asumi aladel asus keskajal muldvalliga piirdeaed, mis ulatus Tallinna lahest Kopli laheni. See piirdeaed takistas huntide pääsu Koplisse, mis oli tollal kasutusel karjamaana ning ka linlaste meelispuhkepaigana. Koplisse avanev värav asus Sitsi mäel, kus lähedal asus ka kõrtsihoone.[2]

Suure muutuse piirkonna arengusse tõi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku rajamine, mille ehitamist alustati 1899. aastal.[3] Tehasega koos rajati ka töölisasula, kuhu ehitati vabriku kulul kool, kirik[4], lasteaed ning ambulatoorium.[2] Samuti ehitati ka saun (Sitsi 15b)[5] ning tarvitajate ühistu hoone[6].

Balti puuvillavabrik ehitas 8 hoonet: direktori elamu[7] (Kopli 35A), meistrite läbi kahe korruse ulatuvatest korteritest koosnev ridaelamumaja (Sitsi 3)[8], kus oli projekti järgi kuus läbi kahe korruse ulatuvat viietoalist korterit. Igal korteril oli kaks sissepääsu – esinduslik peasissepääs hoovi pool ning tagavara- või teenijate sissepääs tänava pool. Lisaks direktori ja meistrite elamule ehitati ka ametnike maja (Sitsi 5), kus olid kahetoalised korterid[9].

Töölistele ehitati neli kahekorruselistest kööktubadest koosnevat plekk-katusega koridorisüsteemis kasarmulaadset tööliskasarmut (Sitsi 5B-11), mis valmisid aastatel 1901–1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Kõige tagumised, MPEÕK Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmu pühakuju kiriku ümbruses asunud barakid on tänaseks hävinud. Töölisbarakid asetsevad piki Sitsi tänavat ühtse katkematu frondina Sõle tänavani välja, lisaks tänava-äärsetele paikneb üks barakk (Sitsi 5B) hoovis.

Balti Puuvillavabrik oli 1920ndatel aastatel linna üks suuremaid ettevõtteid. 1921. aastal asutati Balti Puuvillavabriku Hariduse Selts, mis oli oma tegevuses väga aktiivne. Seltsi juurde kuulusid näiteringid, laulukoorid, spordiringid, orkestrid jm.[2]

Samal aastakümnel loodi Niidi, Lina ja Puuvilla tänavate piirkonda Sitsi aedlinn, mis kujunes omaette keskuseks. Lõime tänavale hakati aastatel 1940–1941 ehitama nn. rahvakortereid.[2]

Balti Puuvillavabrik lõhati 1941. aastal Tallinnast lahkuvate Nõukogude vägede poolt. Vabrik küll taastati aastatel 1945–1952, kuid varasemast kehvemal kujul. Nõukogude ajal kandis ettevõte nime Balti Manufaktuur. 1995. aastast on ettevõtte ametlik nimi AS Baltex 2000 ning selle tootmistegevus on vaibunud.[2]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Arvestuslik rahvaarv[10][11][1]
2017 3865
2016 3902
2015 3874
2014 3874
2013 3881
2012 3905
2011 3937

2016. aastal moodustasid 0-17aastased asumi elanikkonnast 12–17%, üle 68-aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanike seas 18–49% vahele.[12]

Kopli, Sitsi ja Tööstuse tänavate ristmik ja Sitsi trammipeatus

Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Sitsis asub Kõikide Kurbade Rõõmude Jumalaema Kirik ning Tallinna Kopli Noortemaja.

Sitsi asumi tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Puuvillavabriku mõjul on oma nime saanud Kanepi tänav, Lina tänav, Lõime tänav, Manufaktuuri tänav, Niidi tänav, Niidi põik, Puuvilla tänav ning Sitsi tänav.[2] Asumit läbib lisaks veel Kopli tänav.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]