Sitsi

Sitsi
Pindala	0,45 km²
Elanikke	3975 (1.1.2020)
Koordinaadid	59° 27′ N, 24° 42′ E

Sitsi on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Paljassaare, Karjamaa, Pelgulinna ja Pelguranna asumiga. Sitsi asumi pindala on 0,45 km².

Sitsi asum on saanud nime Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku järgi, mida rahvasuus kutsuti Sitsi vabrikuks.

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv
2020	3975
2017	3865
2016	3902
2015	3874
2014	3874
2013	3881
2012	3905
2011	3937

2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68-aastased 10–19%. Eestlasi oli asumi elanike seas 18–49%.

Kopli, Sitsi ja Tööstuse tänava ristmik ja Sitsi trammipeatus

Olulisemad objektid

Sitsi asumis asub Kõikide Kurbade Rõõmude Jumalaema kirik.

Sitsi asumi tänavad

Balti Puuvillavabriku mõjul on nime saanud Kanepi tänav, Lina tänav, Lõime tänav, Manufaktuuri tänav, Niidi tänav, Niidi põik, Puuvilla tänav ja Sitsi tänav. Asumit läbivad ka Kopli tänav, Paavli tänav ja Sõle tänav.

Pildid

• 
  Balti Puuvillavabriku koolihoone, Sitsi tänav 1
• 
  Balti Puuvillavabriku meistrite elamu, Sitsi tänav 3
• 
  Balti Puuvillavabriku töölisbarakk, Sitsi tänav 5
• 
  Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 5B
• 
  Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 7
• 
  Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 9
• 
  Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 11
• 
  Balti Puuvillavabriku tööliselamu, Sitsi tänav 13
• 
  Balti Puuvillavabriku asula kirik, Sitsi tänav 15A

Ajalugu

Praeguse Sitsi asumi aladel asus keskajal muldvalliga piirdeaed, mis ulatus Tallinna lahest Kopli laheni. See piirdeaed takistas huntide pääsu Koplisse, mis oli tollal kasutusel karjamaana ning ka linlaste meelispuhkepaigana. Koplisse avanev värav asus Sitsi mäel, kus lähedal asus ka kõrtsihoone.

Suure muutuse piirkonna arengusse tõi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku rajamine, mille ehitamist alustati 1899. aastal. Tehasega koos rajati ka töölisasula, kuhu ehitati vabriku kulul kool, hiljem ka lasteaed ja ambulatoorium. Ehitati ka saun-pesumaja (Sitsi 15b)

Tööliselamu Sitsi 5A

Balti puuvillavabrik ehitas kaheksa hoonet: direktori elamu (oli ühtlasi ka köievabriku direktori elamu) (Kopli 35A), meistrite läbi kahe korruse ulatuvatest korteritest koosneva ridaelamu (Sitsi 3), kus oli projekti järgi kuus läbi kahe korruse ulatuvat viietoalist korterit. Igal korteril oli kaks sissepääsu: esinduslik peasissepääs hoovi pool ning tagavara- või teenijate sissepääs tänava pool. Lisaks direktori ja meistrite elamule ehitati ka ametnike maja (Sitsi 5), kus olid kahetoalised korterid.

Töölistele ehitati neli kahekorruselistest kööktubadest koosnevat plekk-katusega koridorisüsteemis elamut (Sitsi 5b-11), mis valmisid aastatel 1901–1905, ehitamine algas Kopli tänava poolsest otsast ja liikus siit Pelguranna poole. Elamud asetsevad piki Sitsi tänavat reas, lisaks tänavaäärsetele paikneb üks elamu vabrikupoolsel õuealal.

Balti Puuvillavabrik oli 1920ndatel üks linna suuremaid ettevõtteid. 1921. aastal asutati Balti Puuvillavabriku Hariduse Selts, mis oli oma tegevuses väga aktiivne. Seltsi juurde kuulusid näiteringid, laulukoorid, spordiringid, orkestrid jm. 1927. valmis vabriku tööliste asutatud tarbijaühisuse maja.

Balti Puuvillavabriku varemed 1944

Samal aastakümnel loodi Niidi, Lina ja Puuvilla tänava piirkonda Sitsi aedlinn. Sinna rajati Sitsi, Sõle, Lõime ja Kopli tänava vahelisele alale, sinna planeeriti umbes 100 krunti. Planeeringu kohaselt ei tohtinud hoonestustihedus ületada 25% ning majadel pidi olema 4,5-meetrine laiune eesaed ning 1,2–2 meetri kõrgune piiraed. Iga krundivaldaja pidi 2 aasta jooksul istutama vähemalt 5 ilu- või viljapuud. Suur osa selle aedlinna asukatest olid tööl Sitsi vabrikus. Lõime tänavale hakati aastatel 1940–1941 ehitama nn rahvakortereid.

Balti Puuvillavabrik süüdati ja lõhati 1941. aastal Tallinnast lahkuvate Nõukogude vägede poolt. Vabrik küll taastati aastatel 1945–1952, kuid varasemast kehvemal kujul. Nõukogude ajal kandis ettevõte nime Balti Manufaktuur. 1995. aastast on ettevõtte ametlik nimi AS Baltex 2000 ning selle tootmistegevus on vaibunud.

Sitsi aedlinna miljöö sai tugevalt kahjustada 1970. aastate lõpus, kui piirkonda hakati ehitama sinise kattega paneelmaju Nõukogude sõjaväelaste peredele.